Veski tänava Näituse-Kuperjanovi lõigule rattaraja maalimine näib esmapilgul õige samm. Kuigi massiline liiklusreeglite eiramine, kohati täiesti süüdimatu käitumine paneb mind üsna tihti ratturite peale vihastuma, olen põhimõtteliselt kahe käega poolt, et kondiauru pruukimist tuleb igati soodustada.
Aga kas teie meelest on mõistlik värvida sügisel üle maja, mille fassaad läheb kevadel remonti? Linnaisad paistavad uskuvat, et on, kui see aitab tuletada valijail 20. oktoobril kergemini meelde hüüatust «Uhke Tartu üle!».
Kas Veski tänav läheb kevadel tõesti viimaks ometi remonti? Ei vist. Nüüd ei saa sel 333-meetrisel lõigul päris mitu aastat isegi löökauke lappida, see vigastaks ju sajandi suurrajatist, velokoridori. Tahtsin lihtsalt vihjata, et see tänavajupp on ammu rae häbiplekk ja oleks pidanud kapitaalremonditama mitte eile, vaid mitu aastat tagasi. Hea peremees oma varaga nii ei käitu.
Teise poole Veski tänavast, 444-meetrise Jakobi-Näituse lõigu lasi Tartu linnavalitsus vastse asfaldikihiga katta 2011. aasta kevadel. Avaldasin toona huvi, kas ühe soojaga tehakse ära ka Näituse-Kuperjanovi lõik, mis oli juba siis palju närusemas seisus.
Ei, raha ei ole, kostis linnamajanduse osakonna asejuht Andres Pool. Aga see paremini säilinud pikem pool oli tarvis üles võtta ja uuesti asfaltida, sest tulekul oli rattaralli.
Äsjast rattaraja joonimist-värvimist põhjendades ütles linna rattateede koordinaator Toomas Põld, et sundida ratturid 130-meetrisele ringile Kastani tänava kaudu pole lahendus. Ilmselgelt ei ole aga lahendus ka see, et Näituse-Veski ristmikult edasi peavad seaduskuulekad ratturid, kes soovivad jõuda katoliku kooli ja tennisehalli kanti, tegema sama suure ringi üle Kassitoome, pressides lõpuks veel üles järsust Oru tänavast.
Tartu linnavalitsus irvitab iseenda üle, teatades, et nüüdsest kehtib Veski tänavas piirkiirus 30 km/h. Võibolla mõni linnaametnik sõitis seal seni kiiremini, sest kroonu autot pole kahju lõhkuda. Nüüd, sügisel, on seal normaalne kiirus 20 km/h ja alla selle, muidu ei jõua täispritsitud ratturite-jalakäijate tsiviilnõudeid ära menetleda.
Tänav aga muutub iga päevaga hullemaks. Vajumid vajuvad veelgi sügavamale, lombid edenevad järvekesteks. Kuid linnavalitsusel on jälle linnuke kirjas. Minul isiklikult on väga raske kujutleda, et selline potjomkinlus aitaks valijate hääli võita, pigem vastupidi.
Aga sellegipoolest – hurraaaa!
*Tänan Ellen Niitu pealkirja idee eest!