/nginx/o/2009/08/09/218924t1h2d63.jpg)
Tartu maakonna osa sisemajanduse kogutoodangus oli 2007. aastal 10 protsenti, mis on Eestis võimukalt juhtpositsioonil paikneva Harjumaa järel teine tulemus, selgus statistikaameti läinud aasta lõpus avaldatud aruandest.
Tartumaa panustab Eesti SKTsse kümnendikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pingutada tasub alati rohkem, aga ma ei näe Tartu maakonnas põhjust nurinaks,» ütles statistikaameti juhtivstatistik Anastassia Žegulova.
Suurima panuse Tartu maakonna kümneprotsendilisse SKTsse annab 8,2 protsendiga Tartu linn. «Sinna, kus on rohkem elanikke ja teenindussektori osakaal suurem, koondub rohkem SKTst,» selgitas Žegulova. Tartu on ka ainuke linn, mille SKP küündib peale pealinna ja Harjumaa üle Eesti keskmise ehk 182 238 krooni.
Abilinnapea Karin Jaansoni sõnul on see loomulik, et ettevõtlus on aktiivsem maakonnakeskuses, sest seal on ettevõtetel paremad arengutingimused ja sinna käib tööle inimesi üle maakonna. «See ei ole mõeldav, et ettevõtlus ühtlase vaibana mööda maakonda laiali jaotub,» märkis ta.
Tartu maakonnas moodustas tertsiaar- ehk teenindussektor 68,3%, sekundaar- ehk töötleva tööstuse sektor 28,6% ning primaar- ehk hankiv sektor 3,1% SKPst. Žegulova sõnul hakkab Tartumaal silma just teenindussektori suur osakaal, mis ongi suurema SKTga piirkondadele iseloomulik.
Üle poole ehk 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse aga endiselt Harju maakonnas. «Ma ei oska öelda, kas see on normaalne, et pealinna piirkonnal on niivõrd suur osakaal nagu meil Eestis,» lausus Žegulova ja jätkas: «aga üldine trend on igal pool, et sinna, kus on pealinn, koondub SKT.»
Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKT arvestuses olid nagu varasematel aastatelgi Hiiu (osatähtsus SKPs 0,4%), Põlva (1,2%) ja Jõgeva maakond (1,2%).
SKT statistikat regioonide lõikes saab kaheaastase viivitusega, kuna ettevõtetelt andmete kogumine ja üldpildi loomine võtab Žegulova selgitusel aega. Näiteks 2010. aastal saab statistikas kätte alles 2008. aasta andmed, kuid mingi pildi see juhtivstatistiku sõnul ikkagi tagantjärele annab.