«Ruttu,» hõikab 1. klassi piiga Sigrid Salumets sõbrannale naeru kihistades. Pauhh, käib kapiuks kolinal kinni. Võti teeb väikse iluvõimleja käes poolkeeru ja tüdrukud jooksevad trenni, kartmata, et midagi kaotsi läheb.
Spordimaja sai hoiukapid ja turvakaamerad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vargustega püsti hädas olnud A. Le Coq Sport spordimaja sai läinud aasta eelviimasel päeval juurde 100 koha jagu lukustatavaid riidekappe ja lasi üles panna valvekaamerad, et varem iganädalasteks külalisteks olnud pikanäpumeeste töö võimalikult raskeks teha.
«Kontrolli all kindlasti vargused veel pole, aga loodetavasti on kappidest ja kaameratest abi, et neid vähemaks jääks,» ütles spordimaja haldava SA Tartu Sport klienditeenindusjuht Triinu Vähi. «Samas professionaalset varast ei hirmuta vist miski,» lisas ta kõhklevalt.
Iga samm jääb videosse
Valvekaamerad pandi Vähi sõnul üles kõige läbikäidavamatesse kohtadesse: võimlemisklubi Janika koridori, judo koridori ja riietusruumide esisesse pikka koridori. Lukustatavate rõivakappidega said aga varustatud fuajee, pallimängude saal, sulgpallimängude saal ja võimlemisklubi Janika koridor.
«Kes vähegi tahab oma asju turvalisemalt hoida, sellel on nüüd paremad võimalused selleks,» ütles Vähi, kuid möönis, et kõigile siiski kappe ei jagu spordimajas, mida külastab päevas 1000 inimest.
Turu tänava spordihoones, kus samuti on aeg-ajalt vargad käinud, on Vähi sõnul püütud praegu riietusruume võimalikult sageli lukustada ning kuna hoone on väiksem, on seal administraatoril ka lihtsam võõraid nägusid jälgida.
Kapid on plaanis Turu tänava majja osta Vähi selgitusel siis, kui hoone haldaja Tartu Sport linnalt toetust saab.
Kaotatud asjad kuhjuvad
Kuigi igal nädalal on lapsi, kes oma varastatud asjade pärast pisaraid valavad, kasvab kaotatud asjade kuhi ometi hirmutava kiirusega.
«Neid on nii palju, et me võiksime varsti terve Tartu elanikud riidesse panna,» ütles Vähi naerdes ning näitas kahe aastaga kogunenud 30 suure prügikoti jagu spordirõivad ja jalatseid, millest omanikud pole puudust tundnud. Teenindusjuhi enda sahtlis seisavad aga viis teadmata omaniku mobiiltelefoni.
Triinu Vähi arvas, et nii mõnedki, kes on oma asjade kadumise varga süüks pannud, võivad need tegelikult kaotatud asjade hulgast üles leida. «Aga huvi ei tunta peaaegu üldse,» lausus ta.
Kuna lõputult ei saa spordihoonesse riidevirnu koguda, viivad töötajad Vähi sõnul lähiajal viimase paari aasta kaotatud asjade saagi Tartu Pauluse kirikusse.
«Ehk on kellelgi neist vähemalt abi,» ütles klienditeenindusjuht.