Teadlased võitlevad perevägivallaga

Meeste vägivaldsust vähendava projekti eestvedajad Kristiina Tõnnisson (keskel), Mai Beilmann ja Oliver Nahkur usuvad, et 50 000 euro eest saavad nad kahe aasta jooksul kõik projektis lubatu teoks teha ja sellega ühiskonnas vägivaldsust vähendada.

FOTO: Margus Ansu

Justiitsministeerium andis 50 000 eurot Tartu ülikooli teadlastele, kes aitavad vähendada kodus vägivaldsete meeste kalduvust edaspidigi vägivallatseda.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul laekus märtsis välja kuulutatud kuriteoennetusprojektide konkursile mitmeid häid taotlusi, ent Tartu ülikool pakkus välja hea võimaluse töötada välja konkreetne programm, kuidas korduvale vägivallale kalduvaid mehi aidata.

«Usun, et teaduspõhine lähenemine annab ka tulemusi,» ütles minister.

Rahastuse saanud projekti eestvedaja, Tartu ülikooli Euroopa kolledži direktori Kristiina Tõnnissoni sõnul koosneb kaheaastane programm mitmest osast.

«Kõigepealt me teeme teoreetiliselt selgeks, mida on Eestis seni tehtud – mis on toiminud või miks ei ole toiminud. Samuti uurime, mida on õppida välismaa kogemusest,» rääkis ta.

Viis rehabilitatsioonirühma

Kuna projekt on alles algusjärgus, ei ole võimalik öelda, milliseid tegevusi ja mil määral täpselt rakendatakse. Ent esialgu plaanitakse Tartus, Tallinnas ja Jõhvis kokku saada viis rehabilitatsioonirühma neist meestest, kes on paarisuhtes vägivallatsenud. Sealjuures arvestatakse eesti- ja venekeelse sihtrühma eripäradega.

Kaheksast kuni kümnest mehest koosnevad rühmad, kus korraldatakse nii rühma- kui individuaalseid vestlusi, pannakse kokku osalt vabatahtlikkuse alusel. Osalt suunatakse sinna aga mehi, kes on perevägivalla tõttu jõudnud kohtusse.

Nii eesti- kui venekeelsed rehabilitatsioonirühmad peaksid koos hakkama käima kahel korral nädalas seitse nädalat järjest.

Eeltöö ja mõju

Juba järgmisel projektikoosolekul arutatakse koos sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) teadlaste ja perevägivallaga kokku puutuvate praktikutega, milliste kogemustega inimesed rehabilitatsioonirühmade tööd juhtima peaksid.

Uue aasta alguses korraldatakse rühmajuhtidele väljaõpe ja juba kevadel alustavad rühmad kooskäimist.

Tegelikult on samalaadseid programme olnud Eestis varemgi. Näiteks aastatel 2006–2009 korraldas MTÜ Vägivallast Vabaks meestele samasuguseid rühmakohtumisi.

Tartu ülikooli teadlaste plaanitava katseprogrammi teeb eriliseks aga see, et lisaks põhjalikule eeltööle ja maailmapraktikate analüüsile antakse selle mõjule teaduslik hinnang. RAKE analüütiku Mai Beilmanni sõnul ei ole seda varem selliste programmide puhul tehtud.

«Meil on erinevad psühholoogilised testid, mida tehakse enne rühmakohtumisi ja pärast neid,» rääkis Beilmann. Lisaks kaasatakse tema sõnul ka kontrollrühm, et võrrelda, kas on erinevusi rühmatöös osalevate ja nende meeste vahel, kes pole seda teinud.

Perevägivald

Kriminaalstatistika järgi moodustab paarisuhtevägivald kõige suurema osa registreeritud perevägivalla juhtumitest.

• 2011. aastal registreeritud kõigist vägivallakuritegudest oli iga neljas perevägivalla juhtum.

• 2011. aastal registreeriti 1939 perevägivalla juhtumit, perevägivallatsejatest on 90% mehed ja 10% naised.

• Registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumites oli 81% kannatanutest naised ja 19% mehed.

• 2011. aasta kõigist vägivallakuritegudest oli 44% Harjumaal, 15% Ida-Virumaal ja 11% Tartumaal.

Allikas: justiitsministeerium,

politsei- ja piirivalveamet

Tagasi üles
Back