Vanemad kahtlevad koolimaja ohutuses

Lapsevanemaid ja õpetajaid teeb murelikuks, kas Lähte kooli algklasside majas pidevalt viibida on tervisele ohutu. Foto: Kristjan Teedema

Kevadine otsus paigutada Lähte gümnaasiumi algklassid kahe aasta eest valminud uude keeltemajja on kaasa toonud sõna otseses mõttes peavalu nii õpilastele kui õpe­­tajatele. Asjaosalised usuvad, et ruumide halb õhk põhjustab lausa tervisehädasid.

Ebameeldivat lõhna tunnevad peaaegu kõik koolimajas käivad inimesed. Selles töötavad õpetajad räägivad, et mõni õpilane on ka oksendanud, mõni vaat et minestanud. Kas tervisehädade põhjuseks on nakkavad viirused või mõjub koolimaja õhk inimestele tõepoolest halvasti, seda praegu kindlalt väita ei saa.

Küll on terviseamet hakanud vanemate kaebuste peale koolimaja õhku uurima ning selle nädala lõpuks, mil laborist tulevad võetud õhuproovide vastused, peaks saabuma selgus, mida õhk sisaldab ja kas õppetöö neis ruumides on ohutu.

Osa põrandaid vahetatud

Lapsed kaebavad kurguvalu ja on tihti haiged, kinnitas lapsevanem Janika Lill, kelle nõudmisel uuribki terviseamet praegu kooli õhustikku. Lisaks Lillele leiab ka osa õpetajaid, kes oma nime ja näoga küll leheveergudele tulla ei taha, et päev otsa majas viibimine tekitab peavalu ja muudab nad õhtuks töövõimetuks.

Just ebakindlus, kas koolis käimine on lastele ohutu või mitte, tekitab stressi, leiab ka Andres Kübar, kelle lapsed käivad selles majas nii esimeses kui teises klassis.

Terviseameti juhtivinspektor Jelena Laarin oli samuti seda meelt, et koolihoones on võõrlõhn. «Seda on eriti tunda teise korruse koridoris, vähemal määral klassiruumides,» sedastas ta.

Vanemate kutse peale koolimaja külastanud siinkirjutaja koges, et päris välisuksel tungis sõõrmetesse pigem värvilõhna meenutav aroom nagu uutes majades ikka. Kui minna trepist üles teisele korrusele algklasside koridori, muutub puhastusvahendi ja mingi liimi haisu meenutav lõhn samm-sammult intensiivsemaks. Koridori lõpus hakkab kurk kipitama.

Lähte ühisgümnaasiumi direktor Üllar Loks kinnitas, et kaks aastat tagasi valminud hoones kasutatud ehitusmaterjalide ja nende sertifikaatide vastavust kontrollis ehitusjärelevalve. Mingeid seadusrikkumisi toona ei tuvastatud.

Siiski laskis kool vahetada kahes ruumis välja põrandakatte ning olukord direktori sõnul paranes. Esialgu nõuetele mittevastanud ventilatsioon töötab nüüd nii hästi, et ribakardinad klassides liiguvad. Häiriv hais ei paista aga taanduvat.

Direktor lisas, et kui terviseameti mõõtmised tuvastavad midagi ohtlikku, laseb kool juba esimesel, oktoobrikuisel vaheajal vahetada välja kogu teise korruse koridori põrandakatte.

Pidev rändamine lastega

Kahe aasta eest vana puithoone asemele rajatud uusehitis oli esmalt mõeldud tööõpetus- ja raamatukogumajaks. Aprillikuus tutvustati vanematele aga ideed, et maja sobiks hästi hoopis algklassidele, need saaksid seal olla omaette.

Osale vanematele ja õpetajatele mõte meeldis, teistele jälle mitte. Vastuseisu tingis see, et nii sööma, muusikatundi, kehalisse kasvatusse kui ka pikapäevarühma peavad lapsed käima kooli peamajja.

See tähendab aga pidevat riietumist ja jälgimist, kas kõik õpilased ikka jõuavad õigeks ajaks vajalikku kohta. «Miks peavad just väikesed rändama?» ei mõista Janika Lill.

Direktor nõustus, et pidev üle õue käimine on ebamugav, kuid olukorda parandati pikemate vahetundidega. «Kui mul koolijuhina on valida, kas panna üle õue käima veerand õpilastest või kolmveerand, siis ma valiksin veerandi,» põhjendas ta.