Bussijaam saab Taskus pinda lisaks

Vaade Tasku keskuse laiendusele linnulennult. Illustratsioon: Artes Terrae

Tasku keskuse laiendus neelab endasse praeguse bussijaama ala ja hoone viisil, et edaspidi saab bussi oodata soojas ruumis ning reisijate ooteala suureneb. Kuid uus lahendus sünnitab ka murelikke küsimusi.

Tartu linnavalitsus saatis bussijaama tulevikku ja Tasku ärikeskuse laiendamist käsitleva detailplaneeringu volinikele arutamiseks, volikogu praegune koosseis jõuab selle avalikustamisele saatmist arutada oma viimasel istungil.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles väga lühidalt kokku võttes, et ees ootab kõigepealt vana bussijaama lammutamine ning selle asukohale konverentsikeskuse ja äripindade ehitamine alates uue hooneosa teisest korrusest. Laienduse esimesele korrusele rajatakse uus bussijaam, reisijate teenindusterminal jääb Tasku sisemusse. Sellega kaasneb ümbritseva tänavavõrgu korrastamine.

Lahtised otsad

Detailplaneeringus on Tasku uue hooneosa kõrguseks joonestatud kuus korrust, see on maksimum, mida üldplaneering lubab. «Kuid milline osa tuleb neli ja milline kuus korrust, on projekteerimise küsimus,» ütles Ranniku.

Ta märkis, et linnaelu seisukohalt on planeeringu kõige tähtsam küsimus bussijaama tulevik.

Reisijatele muutub see, et edaspidi ei pea bussi peale minema õuest, vaid siseruumidest. Taskusse tuleb tema sõnul bussijaama ala 850 ruutmeetrit (paarsada ruutmeetrit rohkem kui praegune bussijaama hoone) ja kindlasti ei ole siin lubatud selline lahendus nagu Viljandis, kus bussiootajate pingid on kaubakeskuse koridoris. Bussijaama ala on muust kaubakeskusest eristatav.

Ranniku ütles, et bussile minek läheb mugavamaks kesklinnast ja Narva maanteelt tulijatele, kuid tema hinnangul halveneb bussijaama pääs Annelinnast, jalakäijatele tuleks anda rohkem eeliseid.

Tartu maavanem Reno Laid­re on septembri keskel saadetud kirjas juhtinud tähelepanu, et planeeringus pole ära toodud nõudeid bussijaama ruumide paiknemisele ja suurusele ning neisse eraldi, ärikeskusest sõltumatult pääsemiseks. Seega saab ärihoone omanik manipuleerida bussijaama oote- ja teiste ruumide suuruse ja paiknemisega.

Praegu on seletuskirjas öeldud: reisijate teenindamiseks mõeldud ala (otsesest bussiliiklusest eraldatud ala) ehk bussiterminali siseruumi suurus on minimaalselt 850 m². Täpne bussijaama lahendus koos ootealade, funktsioonide paigutuse ja hajumisaladega lahendatakse projekteerimisel.

«Kindlasti vajab planeeringu edasisel menetlemisel täpsustamist objektide nimekiri, mis kindlasti peavad bussiterminali siseruumes olema ja mida seal olla ei tohi,» ütles Ranniku. «Samuti tuleb selgeks teha siseruumide kasutusrežiim ja täpsustada, kuidas toimub pääs bussidele, ootesaalist ooteplatvormile ja muu selline.»

Mugavus ohus

Maavanem osutab ka, et sõitjatele võib tekitada ebamugavust uuendus, kus bussiliinidel pole enam kindlat posti või platvormi, kust buss väljub. Seda hakkab määrama elektrooniline planeerimissüsteem, et jaama saaks efektiivsemalt kasutada. Maavanem toob välja, et sellisel juhul ei saa etteostetud piletil näidata väljumiskohta.

Maavanem on märkinud veel, et hooneomaniku ja vedajate põrkuvad ärihuvid võivad ajendada senise kompaktse ühistransporditerminali killustumise ja hajumise linna eri osadesse, mis kahandab ümberistumismugavust maakonna-, kaug- ja linnaliinibussidelt või -bussidele.

Planeeringut koostav Artes Terrae on Mart Hiobi allkirjastatud kirjas vastanud muu hulgas, et bussijaam ärihoone sees või läheduses on omanikule kasulik ja on ebatõenäoline, et omanik taotleb selle äraviimist.

Tartu bussijaamast väljub keskmiselt 295 bussi päevas, busside väljumiseks on 12 kohta ning saabuvatele bussidele kaks kohta. Sama palju peatusekohti on bussidele kavandatud ka uues bussijaamas.