Tartumaa vallajuhte riivab 2014. aasta riigieelarve eelnõus enim kohalike teede hoiuraha kärpimine. Vallavanemad lootsid kütuseaktsiisi eraldise suurenemist, kuid said hoopis neljaprotsendise koomaletõmbamise.
Eelarvekavas häirib enim teeraha kärpimine
30. september 2013, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu järgi eraldab riik kohalike teede hoiuks ligi 1,3 miljonit eurot vähem kui tänavu. Sel aastal on riigi antav summa ligi 29,3 miljonit eurot, tuleval aastal langeks riigi panus 28 miljonile eurole.
«See teederahaga mängimine on kõige häirivam,» ütles Laeva vallavanem Kalev Kurs. «Üldisemalt võib öelda, et kärbiti eelarve seda osa, mis puudutab elu maal: vähenes põllumajandusministeeriumi eelarve ja ka regionaalministri eelarve.»
Kurs märkis, et Laeva vallas on palju metsa ning teede lagunemine seondub tihedalt puidu väljaveoga. Nii sel kui eelmisel aastal on lisapõntsu andnud riigimetsakeskuse mastaapne kraavitus- ja tee-ehitusprojekt Väänikvere ja Metsanuka küla riigimetsas: suured kruusakoormatega kallurid muljusid kruusateid katki.
«Aga need teed, mis nad metsa ehitasid, teevad lausa kadedaks,» tõdes Kurs, kes on parteitu, kuid kandideerib kohalikel valimistel Tabivere vallavolikokku sotsiaaldemokraatide nimekirjas.
Vaja 2-3 korda enam
Võnnu vallavanem Tõnu Muru kinnitas, et tallegi teeb riigieelarves enim muret teehoiuraha summa.
«Suurt analüüsi pole ma teinud, eks lõppsummad selgu alles jaanuaris-veebruaris, aga kui üldsumma väheneb, ju siis väheneb ka meile antav toetus,» järeldas Muru. «Rahaga väljatuleku kohta võib öelda nii nagu varemgi: saame teha ainult hädapärast remonti.»
Tõnu Muru parteisse ei kuulu, kuid kandideerib kohalikel valimistel Võnnu volikokku valimisliidus Võnnu Kihelkonna Eest.
Vara vallavanem Väino Kivirüüt kordas juba kulunud väidet, et kohalikud teed lagunevad kiiremini, kui neid on võimalik remontida. Teede seisukorra parandamisest, näiteks uute tolmuvabade katete ehitusest, pole senise rahastamistaseme korral mõtet kõnelda, arvas Kivirüüt.
24. septembril esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon riigikogule seaduseelnõu, mille järgi tuleks 2017. aastaks eraldada kohalikele teedele vähemalt 30 protsenti kütuseaktsiisist. Kivirüüt, kes on Tartumaal hoopis Isamaa ja Res Publica Liidu juhtkujusid, on samasugusel seisukohal.
«Praegused teehooldesummad tuleks korrutada vähemalt kahega või kolmega, et kohalike teedega oleks võimalik saada järje peale,» hindas Kivirüüt. Tänavu sai Vara vald riigilt 57 344 eurot teetoetust.
Loodetust niruma teehooldetoetuse tõi riigieelarve projekti kommenteerides peamisena välja ka Kivirüüdi parteikaaslane, Nõo vallavanem Rain Sangernebo.
«Nii õndsat aega kui siis, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister oli härra Savisaar, enam vist ei tulegi,» meenutas Sangernebo perioodi 2005–2007. «Me võime vaielda, kui õigesse kohta kütuseaktsiis läheb, aga jääb faktiks, et teede olukord on kehv.»
Sangernebo nimetas väga kurvastavana ka laste huviringidele tõotatud riikliku toetusraha väljajätmist 2014. aasta eelarvest. Väino Kivirüüt kahetses, et tuleval aastal ei paista enam tulevat riigi toetusraha koolide-lasteaedade logopeedide ning kooli sotsiaalpedagoogide töötasu osaliseks katmiseks.
Reformierakonda kuuluv Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev kinnitas samuti, et kõige valusam riigieelarvega seonduv teema on kohalike teede remont ja ehitus.
«Eelmine talv oli lumevaene ja polnud tarvis lund väga palju lükata, aga see-eest tuli kevadel teha palju taastusremonti,» kirjeldas Aleksejev.
Ülenurme selle aasta eelarves on teehooldeks 340 000 eurot, millest riik eraldas 143 000 eurot.
Veidi üle 1,6 kilomeetri õnnestus Ülenurme vallal ehitada tolmuvaba katet ehk nn vaese mehe asfalti kahekordse pindamise meetodil. Enam kui kolmel kilomeetril tehti vanade katete ülepindamisi. «Ma pean siiski ütlema, et meie ei tohi eriti nuriseda,» sedastas Aivar Aleksejev.
Ulmeline plaan
Kehtiv teeseadus ütleb, et teehoiu rahastamiseks läheb vähemalt 75 protsenti kütuseaktsiisist ning 25 protsenti erimärgistatud kütuste aktsiisist.
2005.–2009. aastani kehtis seadusesäte, kus oli lisatud, et kohalikele teedele eraldatakse teehoiuraha summast vähemalt kümme protsenti. Sealt edasi määratakse kohalik teehoiuraha igal aastal uut eelarvet tehes, kuid majandusministeeriumi kinnitusel vastab see tänavu ja ka tuleval aastal kümnele protsendile.
Keskerakond pakub oma seaduseelnõus, et 2014. aastal eraldataks kohalikele omavalitsustele vähemalt 15% teehoiurahast, 2015. aastal juba 20%, 2016. aastal 25% ja 2017. aastal 30%. 2008. aastal läks kohalikele teedele riigieelarvest üle 40 miljoni euro ehk üle kolmandiku rohkem kui tänavu. Keskerakonna nägemuses võiks kohalike teede hooldeks minna 2014. aastal 46,7 miljonit eurot.