/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2013/09/29/2416534t1h6dc5.jpg)
Meelelahutuslike katsete kõrval võis teadlaste öö publik näha ka väga peent tippteadust, kus teadlased rääkisid inimaju uurimisest ja katsetest rottidega.
Publik nägi ka tippteadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks on ühed inimesed rõõmsamad kui teised? Aga rotid? Tegelikult mõjutavad olendite käitumist ja meeleolusid samasugused keemilised ühendid.
Topamiini, glutamaadi ja teiste virgatsainete vabanemist rottide ajus uurivad psühhofüsioloogid väga peente riistadega. Ajusond püüab kinni ained, mis tekivad rottide peas kas siis stressi või heaolu korral. Nagu inimesed, nii ka loomad tulevad stressiga toime erinevalt. Mõned inimesed lihtsalt on aktiivsemad, isegi hüperaktiivsed. Samamoodi rotid.
Psüühikat mõjutavate ravimite andmisel on lühema- ja pikemaajalisi mõjusid, kuid katsed näitavad, et hüperaktiivsete ja tähelepanuhäiretega olendite puhul pikaajalisi mõjusid ei ole. «Järelikult ongi hüperaktiivsete aju teistsugune,» märkis psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro.
Võimsa vedeliktomograafi abil, mis maksab umbes 100 000 eurot, uurivad magistrant Kai Tiitsaar ja doktorant Mait Metelitsa professor Harro juhendamisel, mis juhtub roti ajus erinevaid ravimeid manustades.
«Katsume aru saada, mille poolest olendid üksteisest erinevad ning kas nad võiks vajada erinevaid ravimeid,» lisas Harro. Uurijate kaugem eesmärk ongi jõuda aju parema mõistmiseni ja individuaalse farmakoloogiani ehk selleni, et iga inimest saaks ravida just talle sobivate rohtudega selleks parimal viisil.