Peatuste kujundus sunnib bussifirmat lepet rikkuma

Riia tänaval Raja peatuses on peatusemärk bussitasku absoluutses lõpus, tabloo veel kaugemal ja paviljon pigem Raja tänaval. Foto: Margus Ansu

Näiteks Berliinis võib bussiootaja peatuses meetri täpsusega aru saada, kuhu jääb pidama bussi esiuks. Ikka peatuseposti juurde. Tartus kehtib sama nõue, kuid see jääb sageli täitmata.

Sage pilt on Tartus see, kuidas buss sõidab peatusepostist ja ootajatest mööda. Linna ja bussifirma Sebe vahel kehtiva lepingu järgi peaks olema selgus nagu Berliinis. Aga linna ja bussifirma vahel kehtib ka vaikiv kokkulepe, et seda nõuet ei täideta.

«Selle reegliga läheksime täielikult rappa,» nentis Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste.

Ei nõua palju pingutust, et märgata, kui erinevaks on kujunenud Tartu bussipeatused. Mõnikord on peatusemärk peatusetasku alguses, mõnikord jääb suisa tasku lõppu, nii et sellest vuhisevad mööda isegi bussi tagatuled, rääkimata esimesest või tagumisest uksest. Samamoodi on ootekodadega. Ning samamoodi on ka 44 uue infotabloo ja neid kandvate nn võllapuudega.

«Õige tähelepanek, et peatused on väga erineva lahendusega,» ütles Kaljuste. «Oleme kokku leppinud, et buss peab peatuma esiuksega seal, kus on rahvas, aga tekib vastuolu. Rahvas on tavaliselt seal, kus on paviljon. Paviljon võib olla mõnel juhul peatuse kõige viimases lõpus, buss ei saa aga kindlasti peatuda seal, siis jääks bussi tagumine ots sõiduteele.»

Tartus kehtib siiani, kuigi jääb enamasti täitmata, nõue, et bussi tuleb siseneda esiuksest. Sellekohased kirjad on kõigil bussidel.

Bussijuht Vallo Ojarand ütles, et praktikas tuleb lähtuda muustki kui rahva asukohast, ruumi peab jätma näiteks taga sõitvale bussile. «Võtame Karete peatuse. Paviljon on pandud ei tea kuhu, siis on ülekäigurada, millele bussi jätta ei saa,» kirjeldas ta. «Täitsa arusaamatu – putka ühes ääres, peatusemärk teises ääres.»

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak rääkis, et peatuste kaootilisena näiv asetus on tihti tingitud maa sees olevatest rajatistest. Torustike või kaablite peale ei saa posti ega bussiootekoda panna.

Peale selle on peatused kujunenud aja jooksul. Näiteks Narva ringil on nihutatud bussitasku asukohta, kuid ootekoda jäi paigale. Kõige ümber tegemiseks pole raha. Paljude paviljonide asukohad on tema sõnul kompromiss nagu ka «võllapuude» asukohad.

Tuleval aastal plaanib linn asendada 60 ootekoda, siis vaadatakse üle ka nende asukoht ja ülejäänud peatuseatribuutika asetus.

On arutatud ka seda, et «võllapuuga» peatustes ei pea enam eraldi tarbetut peatusemärgi posti olema, märk peab olema, aga sellele võib leida muu asukoha. Ka on jutuks olnud, et uued peatusetablood tellitakse juba ootekodade seintele, mitte eraldi posti külge.

Tartus on umbes 280 bussipeatust.