Kes on teadlane? Vastab Reet Hiiemäe

Folklorist Reet Hiiemäe hakkab kirjandusmuuseumis iidsete tavade järgi ennus-tama. Foto: Kristjan Teedema

Täna ootab Eesti Kirjandusmuuseum rahvapärimusega eksperimenteerima. Rahvausundi uurimisrühma juhatab kirjandusmuuseumi folklorist Reet Hiiemäe, kes saab ärasõnumise vastu abi roppustest. 

Kes on teadlane?

Teadlane on inimene, kes uurib oma eriala sellepärast, et ta teisiti lihtsalt ei saa.

Teie teisiti ei saa?

Ei saa. Kui ma ei teeks seda tööalaselt, siis ma teeksin seda hobikorras.

Kõige rohkem uurin ma rahvausundit.

Miks me seda uurima peame, keegi ju enam ei usu sellesse?

Kuidas keegi ei usu?

Ma arvan, et me elame praegu usundiliselt äärmiselt rikkalikus maailmas.

Ma kirjutasin raamatu ennetest ja ennustamisest. Sellega seoses hakkasin vaatama ka seda, millised on tänapäeva ennete ja ennustamistega seotud uskumused – neid on massiliselt.

Kui võtta lahti suvaline päevaleht, siis leiab ikka kuulutusi: ennustan soodsalt, ennustan kiirelt. Selle järele on vajadus.

Kui tõsine teadus see rahvaluuleteadus ikkagi on?

See on ülimalt eluline teadus, sest see uurib inimese mõtlemist, hinge ja käitumist – miks me käitume nii, nagu me käitume, ja räägime just täpselt nii, nagu me räägime.

See on inimese elu – enam palju elulisemaks minna ei saagi. Kindlasti ei ole see ainult koitanud ja kopitanud arhiivitekstide uurimine, vaid reaalne elu.

Kumb tähtsam on, kas usk pihlakaoksa või pihlakaoks ise?

Ilma üheta ei ole ka teisel mõtet.

Kas seda, et pihlakaoks hoiab halva ära, on püütud ka teaduslikult tõestada?

Seda ei olegi võimalik objektiivselt uurida.

Pihlakaoks saab oma väe ainult selle konkreetse kultuuri konteksti kaudu. Hiinas või mõnes teises riigis toob õnne või kaitstust mõni teine oks – seal pihlakas ei mõju, sest inimeste eelhäälestus ei ole piisav.

Eestis siis pihlakaoks toimib?

See ei olegi oluline, kas on olemas objektiivsed põhjendused. Kui inimene tunneb ennast tänu pihlakaoksale paremini, on eesmärk täidetud.

Millised on teie enda kaitserituaalid, kui võib nii isiklikuks minna?

Lugejatele see kindlasti meeldiks, aga ma ei tea, kas see on asjakohane …

On olemas selline kaitsemaagia liik nagu rituaalne sõim. Kui näiteks keegi hakkab liiga palju kiitma: «Oi, küll sul läheb ikka hästi. Oi, küll sa oled ikka tubli!», siis tuleb mõttes või lausa kõva häälega välja öelda midagi roppu. Siis see blokeerib selle mõju ära – liigne kiitmine mõjub enamasti ju vastupidi.

Ükskord üks inimene hakkas mind hirmsasti kiitma ja siis ma ütlesin mõttes: «Sitta sulle silma ja paska sulle põske!»

Tegelikkuses on kasutatud ka verbaalset väljaütlemist ja selle tugevdamiseks veel tagumiku paljastamist. Kui on mitu rituaalset akti koos, siis mõjub kindlasti. 

Kui on ikka kahtlus, et tegemist võib olla ärasõnumisega, või kellegi ütlemise pärast on sul järgmine päev vistrikud näos, siis kindluse mõttes võib erinevaid rituaale ju proovida.

Täna kirjandusmuuseumis

• Kell 18 tutvustab rahvameditsiini uurimisrühm ravimtaimi ja pakub taimeteesid. Folklorist Renata Sõukand laseb külastajatel arvata, millistest taimedest on salapärased joogid tehtud.

• Kell 19 katsetab rahvausundi uurimisrühm rahvausundist pärit ennustamisvõtetega. Folklorist Reet Hiiemäe katsetab rahvausunditekstidest pärit juhiste järgi, kas inimest on võimalik näppude peal üles tõsta, taldrikut keerlema panna ning kas iidsed ennustamisrituaalid suudavad meile tõepoolest midagi tuleviku kohta öelda.

• Kell 20 võtab rahvaluule osakond vaatluse alla paranormaalsed nähtused. Folklorist Mare Kõiva räägib paranormaalsuse liikidest ja uurimisloost.

• Kell 20.45 ilmub muuseumikummitus Lilla Daam, kes viib huvilised muuseumis ringkäigule.