Park viib ajarännule

«Mulle meeldib eriti see pargi pilt, mis siin üle paarislehekülje on,» näitas pargiraamatu üks peatoimetajatest professor Mart Külvik (paremal) kaasautorile professor Juhan Maistele eilsel raamatuesitlusel.

FOTO: Sille Annuk

Kui palju monumente asub parkides? Miks leiab võõramaiseid taimeliike just parkidest? Milliseid parke on maalidele pannud maailmakuulsad eesti kunstnikud? Nendele küsimustele püüab vastata värske pargiraamat.


See raamat on sündinud 50 aasta vältel, on eile esitletud raamatu «Park on paradiis looduses ja kunstist» üks peatoimetajatest, kunstiajaloo professor Juhan Maiste veendunud. Õigupoolest sai kogumik alguse 2008. aasta oktoobris toimunud rahvusvahelisest konverentsist, kus räägiti parkidest teise nurga alt kui tavaliselt.



Park jõudis vaatluse alla koos monumentide, linna, identiteedi ja ka poeesiaga. Raamatust leiavad põnevat lugemist needki, keda muidu kujundatud loodusmaastik ehk külmaks jätab.



Hiiest kasvanud


Raamatu teine peatoimetaja Mart Külvik märgib oma identiteedi ja pargi seostest rääkivas peatükis, et paljude suurvaimude skulptuurid ja monumendid asuvad pargimaastikel. See võimaldab jalutajal justkui ajas tagasi rännata.



Samuti lubab park tulevikku vaadata. Näiteks Läti vabadussammas, Riia tuntuim monument, mille kolm tähte sümboliseerivad tulevikku, asub samuti pargiansamblis.



Miks on Eestis enam levinud inglise stiilis lopsakad ja veidi metsiku pargid kui prantsuspärased baroksed piinliku täpsusega pügatud aiad? Osaliselt püüab sellele küsimusele vastata rahvaluuleteadlane Aado Lintrop, kes kirjutab soomeugrilase pargist kui pühast maastikuruumi osast.



Ta väidab, et soomeugrilastele on park eriliseks tehtud metsaosa (miks mitte ka hiis), kuhu peituti argiilma eest, et jumalatele lähemal olla.



«Mitmesuguseid soomeugrilaste kultusekohti ühendab eelkõige see, et nad on kas tegelikult või mõtteliselt piiratud alad, kuhu inimestel argitoimetustega asja pole,» kirjutab Lintrop. Mart Külvik on Lintropi väitega igati nõus, lisades, et park on ka tänapäeval koht, kuhu inimene läheb jalutama ja iseendaga olema.



Paljude ühistöö

Oma panuse raamatu valmimisse on andnud kolmkümmend teadlast ja spetsialisti. Nii on pargist kirjutanud semiootikud, maastikuarhitektid, folkloristid ning teiste hulgas ka luuletaja Indrek Hirv.



Poeet lõpetab ettekannete kogumiku värsiridadega «Linn elab iga linna hommikuis, ta kostab meie seest, kui aeg on ümber – me lahkume koos vales pargi-tuis.»



Raamat


«Park on paradiis looduses ja kunstis».


Vastutavad toimetajad Mart Külvik ja Juhan Maiste.


Iloprint 2009, 383 lk.

Tagasi üles
Back