Kuidas valitseda Tartu linna 2010. aastal?

Koalitsioon

Urmas Kruuse
Tartu linnapea
(Reformi­erakond)

Raskematel aegadel muutuvad inimestele järjest olulisemaks stabiilsus ja turvatunne. Need on tähtsad märksõnad ka algaval aastal linnaelu juhtimises.

Majanduskriis on jätnud pitseri kõigile eluvaldkondadele, ka linna juhtimisele, ja see on sundinud meid viimase aasta jooksul oma kulud ja tulud põhjalikult üle vaatama. Nagu on seda pidanud tegema iga pere. Oleme kärpinud ametnike palku, kokku tõmmanud valitsemiskulusid, vähendanud mitmeid muid kulutusi ja jätnud nii mõnedki ehitised paremate aegade ootele.

Samas oleme suutnud säilitada linlastele turvatunde ning sotsiaalse kaitse. Abi ja toetuseta linn oma inimesi ei jäta.

Kindlustunnet uude aastasse astudes lisab seegi, et tänu mõistlikule ja ettenägelikule majandamisele on Tartu praegu võrreldes teiste omavalitsustega suhteliselt heas seisus. Kitsaste aegade kiuste oleme suutnud hakata oma laenukoormust vähendama ja seda jätkame ka alanud aastal.

Tartu on ka üks Eesti parimaid euroraha taotlejaid-kasutajaid, mis on aidanud ja aitab lähiaastailgi muuta linna elukeskkonda inimsõbralikumaks ja atraktiivsemaks. Kindlasti on üks linna juhtimise märksõnu ka hea mõõdutunne, et suudaksime mõistlikult otsustada, kas ja milliseid uusi projekte on mõttekas alustada. Võib-olla tuleks uute ehitiste asemel lähiajal hoopis enam panustada olemasolevasse infrastruktuuri.

Kindlasti jätkame tihedat koostööd nii opositsioonierakondade kui ka kodanikeühendustega. Algava aasta eelarve arutelud ning selle vastuvõtmine volikogus on koostöövalmidusele heaks aluseks. Märgilise tähendusega on ka äsja tööle hakanud uut bussihanget ettevalmistav töörühm, kuhu kuuluvad erinevate huvirühmade esindajad. Tulemuslikule koostööle loodame ka teistes linna olulisemates valdkondades.

Lisaks avatusele ja koostööle on linna juhtimises väga oluline ka läbipaistvus – selged reeglid ja avalikkusele arusaadav otsustusprotsess. See tõstab ka ametnikutöö prestiiži ning aitab linnaelu korraldamisse kaasata häid spetsialiste.

Tartu linnavalitsusest peab kujunema eliitametnikega asutus, mis aitaks meie linna potentsiaali veelgi paremini ära kasutada.

--------------------

Margus Hanson
Abilinnapea
(Reformi­erakond)

Linna tuleb juhtida tarmukalt ning piiratud ressursse kõige tõhusamalt linnaelu eri valdkondade vahel jagades ja kasutades. 

2010. aasta eripära on ehk euroraha suurem osatähtsus investeeringutes ja valikute tegemine – raha lihtsalt ei jätku kõikidele tegevustele endisel määral. Sellevõrra rohkem tuleb pingutada inimestel.

Linnamajanduse ja linnavarade valdkonnas annavad usinad ametnikud endast parima, et käesolevalgi aastal kõigi vajalike töödega toime tulla.

Linnavalitsemine on järjepidev ja nii on paljusid selle aasta tegemisi (näiteks Tamme staadioni tribüüni-spordihoone ehitamist, Aardlapalu prügila sulgemist jms) ette valmistatud juba aastaid. Jätkub töö tulevaste viljade nimel.

Sajandi ehituseks tituleeritud idaringtee eelprojekti koostamine jõuab sel aastal lõpule, põhiosas juba märtsis ning Luunja valla lõigus pärast teemaplaneeringu kehtestamist. Hea koostöö ja ühishuvide otsimine naabervaldade ning kinnisvaraarendajatega on siin soovitud tulemuse võtmeks.

Euroraha toel loodame koos maanteeametiga juba sel aastal alustada ka Petseri raudteetunneli ja Võru-Ringtee kahetasandilise ristmiku väljaehitamiseks vajalikke ehitustöid.

Kui detailplaneeringute koostamine sujub, jõuame aasta lõpus, hiljemalt uue alguses, ka Ringtee silla riigihankeni.

Pikaajaliste lepingute ettevalmistamisest on üks olulisimaid uus ühistranspordi hange, mis puudutab kõige otsesemalt paljude linlaste igapäevaelu. Seetõttu oleme ka hanketingimuste väljatöötamisse kaasanud mitmeid huvipooli.

Laiapõhjalise töörühma esimesed konstruktiivsed koosolekud lubavad loota parimat tulemust. Uus ühistranspordi hange on kavas korraldada aasta esimesel poolel.

Kopenhaageni kliimakonverentsi järelkajana hoiame järjekindlalt kurssi säästlikul energiakasutusel, mis saab väljenduse linna jäätmekava aruteludes, Tartu regionaalse energiaagentuuri esimese tööaasta või biogaasil töötava ühistranspordi projekti tegevustes.

Lumine talv viib mõtte ka uuele linnapuhastuse hankele… Ja näiteks meeleolukale suusasõidule lumises metsas. Akusid tuleb täita ikka selleks, et tuli tugevamalt põleks ja kaugemale teed näitaks.

---------------------------

Jüri Sasi
Abilinnapea
(Reformi­erakond)

Linna tuleks juhtida igal aastal inimkeskselt. Tartlasel peab olema oma kodulinnas hea elada, kasvada, õppida ja töötada.

Hea linnavalitsemise üks eesmärke on kindlasti see, et enamik neist, kes on Tartus üles kasvanud, siin gümnaasiumis ja ülikoolis käinud, tunneksid end Tartus koduselt ja tahaksid siia elama jääda. Nii on alanud aastal üks meie sihte, et Tartust lahkuks järjest vähem noori ja et linlaste arv kasvaks.

Tuleb leida raha ja võimalusi, et Tartu oleks jätkuvalt laste- ja noortesõbralik ning hea perekeskse elukeskkonnaga linn. Olen väga rahul, et suudame vähenenud eelarvele vaatamata lähiaastail investeerida mitte ainult olemasoleva hoidmisse, vaid uute võimaluste loomisesse.

Mõned vähesed näited töödest, mis on kavas hariduse ja kultuuri valdkonnas sellel aastal ellu viia: uue lasteaia Klaabu avamine juba sel reedel, mänguasjamuuseumi teatrimaja avamine sel kevadel, laste mänguväljaku rajamine Ihastesse, Antoniuse Gildi uue hoone ehitamine, Anne noortekeskuse uue hoone rajamine, Tamme staadioni sisespordi- ja tribüünihoone ehitamine, lasteaia Rukkilill juurdeehitise projekteerimine, Tartu loomemajanduskeskuse laienemine.

Kindlasti võiksime veelgi rohkem toetuda Euroopa struktuurifondide võimalustele, et saaksime hoida kokku linna ressursse, mida saame suunata kultuuri- ja sporditegevusse, organisatsioonidesse, koolitamisse – inimestesse, kes loovad meie igapäevast rikkust.

Suurte rajamiste ja ehitamiste juures ei tohi me linna juhtimises unustada igapäevaseid asju: liikluse turvalisus ja ühistranspordi sujuvus, tänavate puhtus ja korrasolek, parkimisvõimalused koolide-lasteaedade juures (sh turvalised hoidlad jalgratastele).

Töid on palju – nii juba käimasolevaid kui ka kavandatavaid. Aga iga otsuse juures peame lähtuma sellest, et tartlased tunneksid end ka 2010. aastal oma kodulinnas turvaliselt ja hästi.

----------------------------

Raimond Tamm
Abilinnapea
(Reformi­erakond)

Selle aasta üks peamisi sihte saab olema võimaluste leidmine heade mõtete elluviimiseks. Silmas pidades erinevate huvirühmade vajadusi ning olemasolevaid ja loodavaid võimalusi nende rahuldamiseks, on linna valitsemisel suurim kunst tasakaalustatud otsuseid langetada.

Väga hea meel on selle üle, et vaatamata tõsiseid väljakutseid esitavale linnaeelarvele ja vähejulgustavatele majandusprognoosidele on meil siiski piisavalt võimalusi kodulinna edasi arendada.

Lisaks jõupingutustele saadaolevat euroraha maksimaalselt ära kasutada on oluline roll edumeelsetel ettevõtjatel, kes julgelt tulevikku vaadates näevad takistuste kiuste avanevaid võimalusi.

Omalt poolt võtame linna juhtimisel eesmärgiks, et lõpptulemusena ühiskondlikku heaolu maksimeerivad algatused ei satuks liigse bürokraatia lõksu ning koostöö linnavalitsuse struktuuriüksustega ei kujutaks endast labürindi läbimist.

Teisalt anname endast parima, et senisest veelgi enam väärtustada ning kaasata otsustusprotsessi avalikku arvamust, mis võimaldab mitmekülgselt kasulike ja kvaliteetsemate otsusteni jõuda ning parandab või vähemalt ei halvenda märkimisväärselt meie elukeskkonda.

Igapäevaste otsuste langetamise kõrval ei saa me unustada strateegilist linnajuhtimist. Algaval aastal seisab ees nii kehtiva üldplaneeringu kui ka Tartu arengustrateegia ülevaatamine.

Nende alusdokumentide tähtsust on raske ülehinnata, sest raamistiku kujundamine valdkondlike arengukavade väljatöötamiseks ning võimaluste loomine ja mõistlike piiride seadmine edaspidisele planeerimis- ja ehitustegevusele mõjutavad otseselt linlaste heaolu, ettevõtjate arenguvõimalusi ning ühtse ja tervikliku linnapildi kujunemist.

Sellest tulenevalt on uuel aastal vajalik pühendada küllaldaselt tähelepanu ja aega tööle strateegiliste dokumentidega, mis loovad soodsa pinnase läbimõeldud ja tasakaalustatud otsuste langetamiseks nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus.

----------------------

Karin Jaanson
Abilinnapea
(Rahvaliit)

Valitseda tuleb targalt, ettenägelikult, loovalt ja nutikalt. Tegelikult on 2010. aasta algus volikogus eelarve vastuvõtmisega juba tehtud, sest just linnaeelarve kujundab suuresti linna tegemiste näo.

Eurotoetused aitavad linnal jätkuvalt areneda, kuid majanduslangus ja riigitoetuste vähenemine sunnivad tegevuskulusid kokku tõmbama. Tuleb leida kokkuhoiukohti ja tööd efektiivsemaks muuta.

Energiasäästlike lahenduste kasutuselevõtt, ruumide ökonoomsem kasutus ning parem töökorraldus aitavad küll kulusid kokku hoida, kuid kärped viivad paratamatult ka selleni, et samas mahus ja kvaliteediga kõikide avalike hüvede osutamine ei ole enam võimalik. Seepärast peab suurem hool ja tähelepanu jõudma nende tartlasteni, kes raskel ajal seda kõige enam vajavad.

Tulevikku silmas pidades tuleb linna tulude suurendamiseks tööd ja raha suunata sinna, kus need toovad kaasa uute töökohtade loomise ja olemasolevate väärtuste suurendamise. Uue aasta tegemiste loetelu selles vallas on pikk. Heaks näiteks on Tartu lennujaama rahaline toetamine, konverentsiturismi areng ning linna tuntuse suurendamine, mis toetavad Tartu rahvusvahelisemaks muutumist ja suurendavad nii ettevõtlus- kui ka elukeskkonna atraktiivsust.

Koostöövajadus on varasemate heade aastatega võrreldes mitu korda suurem. Et Tartus peetaks rohkem konverentse, on hädavajalik Tartu teadlaste ja linna koostöö. Linn peab soodustama majandusklastrite arengut, kus ettevõtjad ja teadusasutused tulevad koostöös uute toodete ja teenustega turule.

Tartu teaduspargi investeeringute, sealhulgas pooltööstusliku nanolabori rahaline toetamine loob selleks sobiva keskkonna.

Praegusel ajal ei ole mõistlik suurendada tulusid uusi makse kehtestades või olemasolevaid tõstes. Otsuste tegemisel peab silmas pidama eelkõige nende mõju majanduskeskkonnale.

Linna tuleb valitseda nii, et tartlane 2010. aastat kokku võttes oleks linnavalitsemisega rahul ning võiksime tõdeda, et saime üheskoos keerulistel aegadel hästi hakkama.

------------------------------

Vladimir Šokman
Abilinnapea
(Keskerakond)

Armastusega. Kõigi tartlaste vastu. Olgu nad siin sündinud või hiljem tulnud. Olgu nad teadlikult tulnud või sattunud saatuse tahtel meie armsasse Taaralinna. Olgu nad mehed või naised, noored või vanad, täie tervise juures või ka mitte päris.

Olgu nad siin alatiseks või ka ajutiselt tulnud. Kuulugu nende poolehoid parem- või vasakpoolsele ilmavaatele. Olgu nad siis paberite järgi tartlased või mitte.

Muidugi me tahame, et meie kasutada oleksid ilusad majad, korras tänavad, kenad sillad, puhtad ja õigel ajal liikuvad bussid, siledad kergliiklusteed, rohelised pargid, avarad spordi- ja huviasutused, armas vana turg ja rikkalikud kaubandusasutused ja nii edasi. Tuhat ja üks asja. Loomulikult tuleb linnavalitsusel kõige selle parema korraldamisega tegelda.

Olulisim on siiski see, et meie kõik kokku ja ainult koos olemegi Tartu. Seetõttu on linnavalitsejate ülim ülesanne näha iga tartlast ja teha kõik, et kõigil oleks siin turvaline elada, võimalus tegeleda meelepäraste asjadega ning eluga toime tulla.

Vajadusel ulatada abikäsi, et oleks võimalik ka raskel ajal hakkama saada.

Just nendest põhimõtetest lähtudes on koostatud linna 2010. aasta eelarve. Väiksem kui varem. Piiratum, kui oleks tahtnud. Kitsam kui ilusatel aegadel loodetud. Aga realistlik. Ja kõige olulisem: selle keskmes on hoolivus tartlaste suhtes ja soov kindlustada suurim võimalik turvatunne igaühele. Toimetasime headel aegadel koos, koos saame ka rasketest aegadest üle. Ikka kõik koos.

Armastagem üksteist. Vähemalt niipaljugi, et austada teise õigust olla teistsugune, mõelda ning aru saada asjadest veidi teistmoodi kui meie. Ja me saame hakkama! Üksteist täiendades ja toetades. Austades.

Opositsioon

Jarno Laur
Linnavolikogu liige (SDE linnapea­kandidaat)

Sotsiaaldemokraatlik linna valitsemine erineks praeguse koalitsiooni omast õige mitme asja poolest.

Esmalt oleks linna valitsemine avatum. See tähendab avatust uutele ideedele, erapooletut suhtumist kõigisse majandus- ja huvirühmadesse ning inimeste kaasamist linna asjadesse ka väljastpoolt ametnike ja valitud volinike ringi.

Jõudumööda oleme avatusse panustanud ka opositsioonis, loovutades näites oma majanduskomisjoni liikme koha roheliste eestkõnelejale, et napilt alla valimiskünnise jäänud keskkonnatundlik arvamus siiski linna asjade arutamisel esindatud oleks.

Teiseks seaksime rõhu meetmeile, mis aitavad kõige raskemas olukorras peresid. Linna ülesanne on vältida ohtu, et vaesus käiks ühest põlvkonnast teise ja praegune raske aeg tekitaks uue põlvkonna vaeseid.

Et vaesuse nõiaring murda, tuleb kõigile lastele ja noortele tagada pääs huvihariduse juurde ning olla paindlikum toetuste jagamisel. Seega muudaksime koolilaste toetamist nii, et kõigile põhikooli õppuritele oleks koolilõuna ning vähemalt üks huviring tasuta.

Samuti seaksime sisse koolitoetuse põhikooli õpilastele. Eelnõu koolis käivate laste toetamiseks esitasime ka volikogule, kuid toetust see paraku ei leidnud.

Kolmandaks muudaksime ühistranspordi korraldust. Usume, et bussiliikluses on kõige mõistlikum linna oma ühistranspordifirma. Ettevalmistustööd linnafirma loomiseks peaksid suure hooga käima, et hankeperioodi lõpul oleks võimalik sujuvalt uuele süsteemile üle minna.

Praegu ettevõetud ühistranspordikeskuse rada ilmselt kvalitatiivset hüpet ei too.

Linnaeelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb murda kroonilisest eelarvedefitsiidist lähtuv laenuring. Linnavalitsejad on teinud eelarve, millega ligi 50 miljonit krooni laenu tagasimakseid tasutakse uute laenudega, selmet tegeleda eelarve ümberstruktureerimisega.

Pikemas plaanis on see kõige suurem Tartu arengu probleem, sest erinevalt paljukirutud pealinnast on Tartul laenukoorem juba üle seadusega lubatud piiri.

---------------------------

Peep Peterson
Linnamajanduskomisjoni liige
(SDE)

Tartu linna mure number üks on raske finantsseis, ja mitte ainult masu tulemusena. Linna laenuvõime najal on suvepalavaga raha ahju köetud ja praegu väga suurte arenguhüpete tegemiseks igasugune ressurss puudub.

Optimistina toetan pingutamist ja uute võimaluste nuputamist. Esialgu paistab, et linna juhtkond on teatud piirides suuteline kaasama vastasrinna mõttejõudu. Siiras tunnustus nende katsete eest!

Linnamajanduse valdkonna üks väljakutse on ennetada nüüdsete otsustega liiklusummikuid, mida uus tõus Tartusse paratamatult toob. See tähendab moodsa mainega ühistransporti, uute jalgrataste meelitamist linnapilti ja jalakäimise soodustamist.

Uus bussihange plaanitakse välja kuulutada juba veebruaris ja selle arutelud veel käivad. Abiks oleks olnud ühistranspordi arengukava, kust oleks praegu lihtne asju hanketingimustesse ümber tõsta, aga eks nüüd tuleb kiiruga mitu asja koos ära teha.

Kõhedust tekitab asjaolu, et viimase viieaastase hankega õnnestus süsteemi programmeerida hea mitu bussisõda.

Kas oleme seekord kolm korda targemad ja ettenägelikumad hanke sõnastamisel? Kuuest Tartus tegutsevast erakonnast viis maandaksid need riskid paindlikuma, linnale kuuluva bussifirma kaudu. Paraku kuulub linnapea kuuendasse erakonda, mis usub eraettevõtluse igiviljastavasse mõjusse ja mille senine laenuhasart seab linnaettevõtte loomise eelduseks keeruka finantstriki.

Tulevikku vaatavate investeeringute järele õhkab ka raudteejaam, sest rongiliiklus areneb. Lisandunud on Valga liin, Riia liin. Peale riiklikku rongihanget sageneb ühendus Tallinnaga. Jaama on vaja, aga raha ei ole.

Kuid ka praegune mittetoimiv jaamamaja ehk lage perroon vajaks juba lähiaastatel korralikku parklat ning tihedamat bussiühendust ennekõike bussijaama, kuid ka linnaosade ja lähivaldadega. Kui oma tasku tühi, tuleb otsida uusi koostöövorme riigi ja eraettevõtetega. Vajadusel tuleb käivitada koos riigiga europrojekt Lõuna-Eesti intermodaalse logistikakeskuse rajamiseks.

Olgu rahaga, kuidas on, alati saab midagi teha uut moodi ja paremini.

----------------------------

Toomas Jürgen­stein
Haridus­komisjoni liige (SDE)

Usun, et haridus on majanduslikult kitsastel aegadel üks neid valdkondi, mille juhtimine on järgnevatel aastatel äärmiselt raske ja vastutusrikas. Puutuvad ju selle valdkonna olemuslik konservatiivsus ja stabiilsusevajadus kokku majanduslikult napimatest aegadest tingitud kokkuhoiunõudega ja lähiajal ka õpilaste hulga olulise vähenemisega seotud koolivõrgu muutuse vajadusega.

Arvan ka seda, et raskete probleemide kiuste on Tartu haridusvaldkonna juhtide töö kiiduväärt.

Siiski on mõned punktid, kus tunnetan vajakajäämisi, mida on võimalik Tartut juhtival koalitsioonil 2010. aastal võimalik ka korrigeerida.

Mulle tundub, et kitsastel aegadel peavad opositsioon ja koalitsioon kokku hoidma. Esimese sammuna oleksin koalitsioonis olles pakkunud opositsioonile volikogu komisjonide aseesimeeste kohti. Selline hea tahte ülesnäitamine oleks juba uue volikogu töö alguses loonud töisema ja koostööaltima õhkkonna.

Praeguses volikogus näib, et komisjonide esimehed ja aseesimehed (v.a loomulikult revisjonikomisjon) on koalitsiooni siseasi, mida aga ei saa kindlasti õigeks pidada. Samas saaks praegust seisu järgmisel aastal hõlpsasti muuta.

Kõige olulisem oleks aga õpilaste hulga vähenemisega seotud muutusevajaduste laiem teadvustamine. Sellest tuleks rääkida ja kirjutada palju rohkem, näiteks avalikustada variante, mis see Tartu koolivõrgule kaasa võib tuua. Samuti tuleks avalikult analüüsida kavandatava põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse võimalikku mõju Tartule. Nendes teemades peavad tartlased olema informeeritud.

Kolmandaks ei ole ma veel aru saanud, miks on koalitsioon raudselt vastu olnud sotsiaaldemokraatide pakutud ranitsatoetusele. On ju üldteada, et selektiivne toetus ei jõua sageli abivajajateni ning on igati mõistlik Tartu linna poolt lapsele pakutud toetuse üks osa maksta välja tema kooli minemisel. Kooliminek on oluline sündmus ja nõuab igalt perelt lisakulutusi. Aga ka ranitsatoetust annab 2010. aasta jooksul veel kehtestada.

---------------------------------

Toivo Maimets
Arengu- ja planeerimis­komisjoni liige (IRL)

See, millest olen juba pikka aega poliitikas puudust tundnud, on pikaajaline strateegiline planeerimine. Et meie mõte kestaks kaugemale konkreetsest (hä­da)vaja­dusest ning tegeleks perioodidega, mis hõlmavad väga paljusid valimistsükleid.

Just see on põhjuseks, miks ma, töötanud varem nii haridus- kui linnamajanduskomisjonis, otsustasin sel sügisel linna arengu- ja planeerimiskomisjoni kasuks.

Tartu üldplaneering on veidi üle nelja aasta vana, aga vahetpidamata on seda detailplaneeringutega muudetud, nii et üksik(huvi) varjutab tihti üldise. Ehk kõige teravamalt paistab planeerimatus silma ühistranspordis. Et plaani pole, tormab muist vajadustest lähtuv arendustegevus ees ja ühistranspordile ei tule iial eraldi radasid, vaid see paigutatakse sinna, kust ruumi üle jääb.

Seetõttu on linna transpordiarendus eelkõige autokeskne, ehkki ka seal jäädakse ajale jalgu: lähtumine mingitest eluvõõrastest parklakohtade normatiividest on tekitanud parkimiskohtade nappuse nii elu- kui kaubanduspiirkondades.

Tänava äärde pargitud autod ei võimalda mööda sõita ega lund rookida. Annelinnas on elu juba ammu ohtlik, sest päästeautod ei suuda pargitud autodest mööda saada.

Tartu rattasõbralikkusest on ammu räägitud, aga ikka on rattateed, mis viivad eikusagilt eikuhugi, vahelduseks mõni ohtlik post keset rattateed.

Tihti sumbuvad lennukamad mõtted popslikku suhtumisse «no kes meile ikka seda raha annab». Millised oleksid võimalikud trammiteede arendused? Kui viiks õige tõepoolest reisiraudtee Tartus maa alla ja naftatsisternid linnast mööda? Muidugi ei suuda me sellega niipea hakkama saada, aga tõsist mõtte- ja rehkendustööd võiks ikkagi juba teha.

Arhitektuurse planeerimise alused ei saa olla õiged, kuna tulemused seda ei ole. Kaubamaja ja endine ringpood Eha-Tähe nurgal on klassikaks saanud «stiilinäited». Volikogus arutatakse küll konkreetse planeeringu lubatavat katusekallet ja muid pisiasju, aga lõpptulemus tekib hoopis mujal.

Minu suureks sooviks on, et mu kolmeseks saav lapselaps elaks ka aastakümnete pärast õnneliku ja rõõmsameelsena Tartus. Just selle nimel tasubki linna tõsiselt planeerida.

----------------------------

Peeter Laurson
Rahandus­komisjoni liige (IRL)

Linnavolikogu rahanduskomisjoni liikmena ütlen, et detsembrikuu volikogu viimasel istungil kinnitatud Tartu eelarve on koostatud konservatiivseid põhimõtteid järgides.

Olgugi, et eelarve kogumaht võrreldes eelmise aastaga on vähenenud ligi 180 miljonit krooni, on seda eelarvet järgides võimalik linna jätkusuutlikult juhtida igapäevatoimimist halvamata.

Linna laenukoormus ületab praegu natuke omavalitsustele lubatud piiri, kuid see on paljuski tingitud seadusemuudatustest, mis tehti eelnevatel aastatel pärast võlakoormuse võtmist.

Usun, et praegune konservatiivne lähenemine võimaldab linnal viia oma laenukoormuse peatselt vastavusse nüüd seaduses ettenähtuga.

Loomulikult ei soosi vähenenud eelarve investeeringute tegemist. Kindlasti on kõikides valdkondades vaja palju rohkem raha, kui vastu võetud eelarve seda võimaldab. Tuleb olla nutikas lahenduste leidmisel, et tarvilike europrojektide omafinantseeringu osa saaks kaetud.

Olgugi, et linnal tuleb tegutseda kitsamates tingimustes, peaks vastuvõetud eelarve rahasummade efektiivsem ja tulemuslikum kasutamine hoidma ära linna majanduse üldise tagasimineku.

Praegu pole enam ka aeg tänitada selle üle, kuidas eelmistel aastatel koalitsiooni tehtud mitmete ebamõistlikult kõrgete hindadega investeeringutesse paigutatud raha annaks praegu ligi poole võrra suurema tulemuse. Paraku on nii, et minevikus tehtud vigu enam muuta ei saa, neist saab ainult õppida, et neid tulevikus mitte korrata.

------------------------------

Jüri Kõre
Sotsiaal­komisjoni liige
(IRL)

Selle ja ka järgmise aasta põhiprobleemiks on töö­tus. Selle aasta lõpuks kogu Eestis prognoositud 19-protsendine töötus tähendab Tartumaale 14-15 protsenti töötuid. See arv ei kirjelda veel täielikult Tartu tööhõivet.

Tööta ja iseseisva sissetulekuta on jäänud sadu osaajaga üliõpilasi, kes riiklikus statistikas ei kajastu. Ühe ettevõtte pankroti tõttu on tööta ja turvalise keskkonnata jäänud nägemispuudega inimesi. Vähenenud on ka puuetega inimeste tööhõive tervikuna.

Mida teha? Esiteks tuleb omavalitsuse tasandil pöörata kas või minimaalset tähelepanu tööturu teemale. Jutt, et sellega tegeleb töötukassa, et projektidele on võimalik kulutada peaaegu pool miljardit krooni Euroopa sotsiaalfondi raha jms, on ju õige, aga lähenemine pealiskaudne.

Vaadates Tartu linnapea juhtimisel välja töötatud omavalitsuste esinduste seisukohti 2010. aasta riigieelarve ja aastatel 2010–2013 riigieelarve strateegia kohta, leiame sealt näiteks 21 ettepanekut keskkonnakaitse ja ainult seitse ettepanekut sot­siaal-, töö- ja tervishoiuvaldkonnast.

Tallinna ajutiste töökohtade loomise on ülepingutatud parempoolsus kuulutanud perspektiivituks kulutamiseks, sest õige olevat keskenduda püsivatele töökohtadele. Aga aasta tagasi muudetud töölepinguseadus lähtus uuest tööturu kontseptsioonist, mille järgi kõik töökohad ongi ajutised! Avalik sektor välja arvatud.

Ei ole vaja hiilgavat fantaasiat ajutiste tööde leidmiseks. Olgu see näiteks ERMi uue maja ehitustsoonist välja jääva ümbruse haljastamine või meile endiselt muret tegev olmeprügi sortimine.

Teiseks tuleb 1990. aastate keskpaigast kasutatavaid hoolekande põhimõtteid pisutki tänapäevastada, sest praegune elukorraldus on toonasest järsult erinev. Näiteks toimetulekutoetuse maksmisel ei hüvitata eluasemelaenu kulusid.

Riik (majandusministeerium ja Kredex) saadab tuima järjekindlusega ühistutele voldikuid, kutsudes üles võtma laenu energiasäästu saavutamiseks.

Kui majas on töötuid (toimetulekutoetuse saajaid), siis ühistu laen seab nad väljapääsmatusse olukorda, nad pole võimelised laenumakseid tasuma.