/nginx/o/2013/03/26/1658224t1h9e55.jpg)
Kui sellest sügisest kõrgkooli astuv tudeng ei vasta pereliikmete sissetuleku alusel vajaduspõhise õppetoetuse tingimustele, on tal sõltuvalt ülikoolist veel võimalusi enda õpinguaja rahaliseks toetamiseks. Näiteks on heade õpitulemuste korral võimalik taotleda riiklikke stipendiume, kuigi tõsi küll, esimese kursuse tudeng saab seda teha alles kevadsemestril.
Haridusministeerium on pannud koostöös SA Archimedesega välja stipendiumid näiteks pedagoogikatudengitele, kuid ka mitmeid stipendiume toetamaks üliõpilaste õpinguid välisülikoolides.
Lisaks riiklikele stipendiumidele on mõned kõrgkoolid ka ise toetused välja pannud. Näiteks Eesti maaülikool ja Tartu ülikool.
«Ei saa õigeks lugeda väidet, et kui tudeng ei kvalifitseeru uue vajaduspõhise õppetoetuse saajaks, siis jääb ta ilma kooli- või riigipoolse abita,» ütles Eesti maaülikooli õppeosakonna juhataja asetäitja Anne Lüpsik. «Õppekohad on tasuta ja stipendiumi saamise eelduseks on õpiedukus.»
Ta lisas, et maaülikooli on tulemas ka riiklikud stipendiumid erivajadustega üliõpilastele ja asenduskodudest pärit üliõpilastele, nende saamiseks pole õpiedukus põhitingimus.
Tartu Ülikooli SA tegeleb samuti tudengite majandusliku toetuse vahendamisega. Sihtasutuse tegevjuhi Triin Vakkeri sõnul pakuvad nad 80 erinevat stipendiumi. Kõige tavalisem stipendiumisumma jääb vahemikku 500–1500 eurot.
«Stipendiumi võib taotleda igal aastal, kuid mõnel juhul võib võrdsete kandidaatide korral langeda eelistus siiski esimest korda taotlejale,» rääkis Vakker.
Tartu ülikooli avatud ülikooli tasemeõppe koordinaator Ene Küüner ütles, et Tartu ülikool on ise toetused välja pannud reaal- ja spordialadel nii bakalaureuse- kui magistriastmes. Stipendiumide suurus varieerub 100–300 euroni kuus. Täpsemalt leiab nende kohta teavet ülikooli kodulehelt.
Viimase võimalusena võib tudeng kaaluda ka õppelaenu võtmist, mis sellel õppeaastal ulatub 1920 euroni õppeaastas.
/nginx/o/2015/08/18/4390245t1h1169.jpg)