Õppetoetuse jagamisel tegelikke suhteid ei arvestata

Foto: Kristjan Teedema

Sügisest saavad kõrgkooli astujad taotleda kolme õppetoetuse asemel vaid ühte, vajaduspõhist õppetoetust, mis määratakse pereliikmete sissetuleku alusel. Pereliikmed määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal tegelikest suhetest olenemata.

Nii et isegi juhul, kui näiteks alla 25-aastase tudengi vanemad on lahutatud ega sõltu üksteisest rahaliselt, arvestatakse nad ikkagi üheks perekonnaks. Ei loe ka see, kui kumbki vanem on uuesti abiellunud ja elab uue perega.

Kui alla 25-aastane tudeng elab vanematest eraldi, koos näiteks vähemalt 25-aastase elukaaslasega, on nad siiski kaks eraldi perekonda ühe katuse all. 25-aastane elukaaslane moodustab oma perekonna ning alla 25-aastane tudeng peab toetuse taotlemisel arvesse võtma oma vanemate sissetulekut ka juhul, kui vanemad tudengit rahaliselt ei toeta.

Kui mõlemad koos elavad tudengid on vähemalt 25-aastased, on nad üks perekond ainult siis, kui nad on abielus või neil on ühine laps. Vastasel juhul sõltub vajaduspõhise õppetoetuse saamine ainult tudengi enda sissetulekust.

Tubli võib ilma jääda

Kadri Rood lõpetas kevadel Tartu ülikooli semiootika ja kultuuriteooria eriala ning nüüd jätkab õpinguid magistrantuuris. Roodi eelmise õppeastme keskmine hinne oli 4,9 ning sellest piisas, et saada vana süsteemi järgi ligikaudu 50-eurost õppetoetust kuus. Uue korra järgi jääb ta rahast ilma.

«Sellest on kahju, sest nüüd võib keegi, kes ennast vaevu ainetest läbi veab, saada päris palju raha, kui tema vanemad juhtumisi vähe teenivad,» arvas ta.

Rood elab enda sõnul ema ja vanavanematega, kuid ka isa toetab teda rahaliselt. Lähitulevikus soovib ta aga tööle minna ning oma poisiga kokku kolida. «Uue korra suurim probleem on, et sunniviisiline vanematega ühte leibkonda panemine ei arvesta tegelikku olukorda – kas keegi üldse saab vanematelt raha või üldse suhtleb nendega,» ütles ta.

Sama nõutu on Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse erialale õppima asunud Kelly Konetski, kes on muret jaganud ka sotsiaalmeedias.

Konetski elas Rakveres isa ja õega ning oli üsna kindel, et isa sissetulek ja tema enda kooli kõrvalt teenitud pisku pole piisav, et ületada vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks seatud ülemmäära, 280 eurot.

«Esitasin riik.ee lehel haridus- ja teadusministeeriumile taotluse ja vastus tuli sekundiga. Suu kukkus lahti. Minu pere sissetulek ületas 2,5 euroga vajaliku piiri,» teatas Konetski oma Facebooki lehel.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo ütles, et enne kõrgharidusreformi sõltus toetuse saajate hulk eraldatud raha hulgast, seega polnud objektiivset kriteeriumi, mille alusel toetust saada. Uut vajaduspõhist õppetoetust saavad aga kõik, kes nõutud tingimused täidavad.

«Põhimõtteline küsimus toetuse muutumise taga on, kas raha peavad saama vajajad või tuleb seda maksta preemiaks heade hinnete eest,» selgitas Põllo. Tema sõnul on selge see, et varem heade hinnete eest toetust saanud tudeng ei pruugi magistrantuuri astudes enam toetust saada, kuid palju rohkem on inimesi, kellele hõredalt makstavaid hinnetepõhiseid toetusi poleks jätkunud, kuid kes saavad nüüd tunduvalt suuremat vajaduspõhist õppetoetust.

«Mis puudutab ilma jäämist, siis ükskõik, kuhu lävend ka ei asetata või millised on toetuse saamise reeglid, on alati inimesi, kes lati napilt ületavad või napilt selle taha jäävad,» tõdes Põllo.

Eilseks oli laekunud ligi 2400 taotlust, millest 1600 on saanud positiivse vastuse, Ülejäänud 800 on saanud eitava vastuse või taotlusi menetletakse. Taotlusi saab esitada riigiportaalis septembri lõpuni.

Kuigi perekonna määratlemine õppetoetuste ja -laenu seaduse põhjal võib tunduda imelik, on seda vaja toetuse taotlemiseks igal semestril.

Õppekava ja sissetulek

Kuusissetulekut arvestatakse kõikide pereliikmete deklareeritava tulu järgi, mis jagatakse pereliikmete arvuga. Alla 25-aastase tudengi perekonda kuuluvad nii vanemad, kuni 24-aastased õed-vennad kui ka poolõed-poolvennad.

Vajaduspõhine õppetoetus määratakse täiskoormusega õppes tudengile, kes läbib õppeaastas vähemalt 60 Euroopa ainepunkti (EAP) eest õppekavas ettenähtud aineid ning kelle kuusissetulek on ühe pereliikme kohta alla 280 euro.

Vajaduspõhine õppetoetus on jagatud kolme rühma. Selle suurus oleneb sissetulekust taotleja ühe pereliikme kohta.

Nii on toetuse saamisel eelisseisus väheteenivast või suurelapselisest perest pärit tudengid. Vähemalt 25-aastane tudeng, kes võib teenida 320-eurost miinimumilähedast palka, pole abielus, kuid elab vanematest eraldi, jääb aga toetusest ilma.

Kristi Karro on Tartu ülikooli ajakirjanduse magistrant.