Vasakpartei: totaalsele parempoolsusele leidub alternatiiv

Viivi-Helbe Peljuhhovska

FOTO: Erakogu

Tartu Postimehe küsimus: miks peaks Tartus valima teie erakonna või valimisliidu?

Kohalike valimisteni on jäänud vähem kui üks kuu. Tartu Postimees palus Tartu linnavolikokku kandideerivatel erakondadel ja valimisliitudel põhjendada, miks peaks siinne valija just nende erakonna või liidu linnas võimule panema.

Vasakpartei, Viivi-Helbe Peljuhhovska:

Uudisteagentuurid on juba teada andnud, et peale viie erakonna ning arvutute valimisliitude kandideerib Eesti vaimupealinnas ka üks «marginaalne parteinimekiri».

Tõepoolest, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) on Tartus tulnud välja oma nime all kaheliikmelise valimisnimekirjaga. Seega on meie võimalused võrreldavad üksikkandidaatide omadega, kuid peame oluliseks valijale meenutada, et totaalsele parempoolsusele leidub alternatiiv.

Igas arenenud riigis on nii parem- kui vasakparteid, kes üksteist pidevalt kontrollides ja vaheldumisi võimul olles hoiavad ühiskonna eri kihtide huvid ja võimalused tasakaalus. Eestis on paremerakonnad suutnud luua olukorra, kus vasakpoolsust peetakse vaat et riigivaenulikuks tegevuseks, millest oleks parem vaikida. Aga ühe tiivaga lind ei lenda ja kreenis riigilaev võib hõlpsasti põhja minna.

Riigi ja rahva säilimine

EÜVP on küll korduvalt nime muutnud, aga mitte põhimõtteid, nagu ka tema liikmed. Meie erakond on kogu iseseisvuse ajal kaitsnud neidsamu seisukohti, mida paremerakonnad meenutavad valimiste eel häältepüüdmise huvides ja pärast unustavad, nagu nad püüavad unustada oma kaadri päritolu.

EÜVP kramplik mahavaikimine on inimlikult seletatav. Vaino Väljas on seltsimeestele härrasmeestele meenutanud, et Eestis pole ühtki parteid, kelle liidrid ja kaadrid ei pärineks omaaegsest EKPst.

Kas tõesti need, kes on oma parteilisuse pärast «vabandust palunud», on sellega puhtaks saanud, need aga, kes omal ajal ei töötanud konjunktuurse omakasu nimel ja kel pole midagi häbeneda, väärivad põlgust?

Praegu on meie Vasakparteis üle 2200 liikme ning üleeuroopalise Vasakpartei ühe asutajaliikmena (2004) on meil Euroopas üle poole miljoni mõttekaaslase.

EÜVP peab Eesti riigi tähtsaimaks ülesandeks põhiseaduses sõnastatud Eesti riigi ja rahva säilimist ning peab vajalikuks kõigil tasanditel meetmete rakendamist rahvaarvu katastroofilise vähenemise peatamiseks. Igas riigi- ja omavalitsuse asutuses peaks olema nähtaval kohal rahvastikupüramiidi pilt.

Kahekümne aasta eest sarnanes see kahara, maani okstega jõulupuuga, kuid neli viimast viisaastakut on seda alt kõvasti laasinud. Seda inimressursi kahanemist ning allesjäänute kvaliteedi, tervise ja elatustaseme hoidmise vajadust peavad arvestama kõik lennukate arengukavade ning projektide koostajad.

Praegu on Eesti rahvastikus laste osakaal üks väikseimaid maailmas ja väheneb pidevalt. Neistki kaks kolmandikku elab vaesuses või selle piiril, kusjuures vaesuspiiri arvestatakse järgmise valemiga: 60 protsenti ühe leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetuleku ehk kõigi laekumiste (palk, pensionid, toetused) summa mediaanist.

Mediaan tähendab summat, millest pooled ühiskonnaliikmed saavad rohkem ja pooled vähem. Protsent on meil peaaegu samal tasemel mis Euroopa keskmine, seal on vaeseid 17–18 protsenti. Ainult et seal ei erine mediaan ja keskmine märgatavalt, meil aga oli 2011. aasta keskmine 7130, mediaan 5990 ja vaesuspiir 3500 eurot ühe inimese kohta.

Päriseurooplased ei suuda aru saada, kuidas niisuguste sissetulekute ja euroopalike hindadega on Eestis üldse võimalik elada. Meie keskmist palka arvutatakse umbes kahe protsendi ettevõtete järgi, kus on üle 40 töötaja. Seda keskmist või üle selle teenib vaevalt iga neljas palgasaaja. Nii ongi teine olulisim probleem võitlus vaesusega tegude, mitte jututubade tasandil.

Tartu peamised probleemid sõltuvad riiklikust seadusandlusest, muust Eestist eristab meie kodulinna vaid noorte ja teaduspotentsiaali suurem kontsentratsioon. Kuni inimkapitali hulk ja kvaliteet ei parane, pole meil mingit lootust. Siin on aga kõik vastastikuses seoses. Eesti on endale ise probleemid tekitanud ja peab need ka ise lahendama. Seni on vaid süüdlasi ja mittetegemise õigustusi otsitud.

Võtmesõna on haridus

Vasakpartei pöörab peatähelepanu Eesti jätkusuutlikkusele ehk inimeste elukvaliteedile ja sotsiaalsetele tagatistele ning kutsub kõiki erakondi üles keskenduma võimumängude ja poriloopimise asemel riigi tähtsaimale varale – inimesele.

Peame vääraks seda, et Eesti põhiseaduse järgi on püha ja puutumatu vaid eraomand, mitte aga inimene ja tema õigused. Meil on isegi sotsiaalharta olulised punktid ratifitseerimata.

Kahekümne esimese sajandi võtmesõna on haridus, kuid inimest on võimatu ette valmistada tööeluks, kasvatamata temas kohusetunnet, arendamata silmaringi ja loogilist mõtlemist. Elukutseid on lõpmatu hulk, aga igast inimesest peaks saama väärikas ühiskonna- ja pereliige. Hariduse pealt raha kokkuhoidmine kiirendab riigi vaesumist ja rahvusvahelist tõrjutust.

Riigis pole sedavõrd rahapuudust, vaid napib selle kasutamise oskust – ei osata näha prioriteete ega ohjeldada varimajandust, raiskamist ja kuritegevust.

Tagasi üles