Soome õhuvägi tegi lennundusmuuseumile kingituse

Täna hommikul tõsteti Tartumaal Lange külas Eesti Lennundusmuuseumi territooriumil veoauto pealt maha Soome kaitseministeeriumilt ja õhuväelt kingitusena saadud hävituslennuk Hawk Mk 51.

Lennundusmuuseumi juhi Mati Meose sõnul püüdis ta seda tiivulist oma muuseumisse saada juba 2010. aastal, kuid et tegu on lennukimudeliga, mis on praegu ka Soome õhuväe teenistuses, võttis asjaajamine aega.

Inglismaal toodetud Hawk suudab lennata kiirusega kuni 1030 km/h ja tõusta kuni 15 kilomeetri kõrgusele. «Väike tige herilane,» iseloomustas lennumasinat Meos. Esimene lend tehti selle mudeliga 1974. aastal. Aja jooksul on masinat korduvalt moderniseeritud.

«Lääneriikides on see kõige arvukam õppetreening-reaktiivhävitaja,» kinnitas Meos, lisades, et seda kasutab praegu 17 riiki.

Relvastuses olevaid lennukeid üldjuhul muuseumitele ei kingita, jätkas Meos. Teenistusest maha võetuna seisavad nad laos. Kui mõnel uuemal lennukil läheb tarvis varuosa, võetakse see teise pealt.

Soome õhuväes on Hawk hävitajaid olnud aegade jooksul 75. Praegu uuendati 26 lennukil kokpiti osa ning nad jäävad teenistusse kuni 2036 aastani, rääkis kingituse muuseumisse toonud Soome õhuväe insener Saku Tuomivaara. «Need on head ja lihtsald lennukid,» lisas ta.

Selle tüübi Hawk hävitajatele on lubatud kuni 6000 lennutundi. «Kui need on läbi, siis on lennuk läbi,» täpsustas Tuomivaara. Tartumaale toodud masin on õhus olnud küll kõigest 4800 tundi, kuid tema ressurss oli siiski ammendumas, märkis õhuväe esindaja. Soomes on Hawkidele kehtestatud 5000 tunni limiit.

Kolm vanemat lennukit, mille lubatud töötunnid on ammendunud, kingitakse muuseumitele. Neist esimene toodi Eestisse. Ülejäänud leiavad endale koha Soome muuseumites. Veel ühe hävitaja plaanib õhuvägi kinkida Tikkakoski lennuväljale ning see paigutatakse otse lennujaama ette.

«Teoreetiliselt oleksime võinud Tartusse ka lennata ja Ülenurmel maanduda, kuid teenistuses olevate lennukite kinkimisel kehtivad omad reeglid,» täpsustas Tuomivaara. Nimelt on masinalt eemaldatud mootor, stardisüsteem ja relvastus.

Lange külla saabus hävitaja hoopis ühe suure veoauto pardal. Soomest Tamperest sõidutas lennuki kohale firma GSE Arctic OÜ, kes tegelebki Soomes erinevate lennumasinate transpordi ja kokkupanekuga. Firma direktor Hannu Roukala ütles, et nad tõstsid hävitaja spetsiaalselt selle mudeli transpordiks mõeldud alusele, asetasid ühes tükus oleva tiiva lennukikere kõrvale ja sõit veoautoga võis alata.

Laevaga üle lahe sõitmine ei tekitanud mingit probleemi. «Üksnes dokumentide pakk, mis selleks veoks oli vaja korda ajada, oli nii paks,» vedas mees nimetissõrme ja pöidla vahele umbes viie-kuue sentimeetri paksuse distantsi.

Firma paneb lennuki kohapeal ka kokku.

Veel hiljaaegu soovis lennundusmuuseum oma kogusse saada ka Vene päritolu hävitajaid MIG 27 ja MIG 29 aga need jäid tulemata, sest idanaabri valitsus ei kooskõlastanud nende masinate Eestisse rändamise luba.