Noored näpud pistsid kuuseistikud mulda

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paari aasta eest tehti sellel maal raiet ning vanade kändude ja taimejuurte vahel oli natuke liiga raske kaevata, et lapsed seda päris üksi suudaksid. Seetõttu jagati mudilased kaasas olevate täiskasvanute vahel laiali ja igaüks sai proovida nii kaevamist, kuuskede muldapanekut kui ka pärast sikutamist, et veenduda, kas puu sai maasse korralikult.
Paari aasta eest tehti sellel maal raiet ning vanade kändude ja taimejuurte vahel oli natuke liiga raske kaevata, et lapsed seda päris üksi suudaksid. Seetõttu jagati mudilased kaasas olevate täiskasvanute vahel laiali ja igaüks sai proovida nii kaevamist, kuuskede muldapanekut kui ka pärast sikutamist, et veenduda, kas puu sai maasse korralikult. Foto: Kristjan Teedema

Pääsupesa lasteaia Muumi ja Sipsiku rühma mudilased käisid reede hommikul väiksel metsaistutusretkel. Kauaks ei saanud jääda, sest lõunasöögiks oli vaja linnas tagasi olla.

Kogu maailmas tähistatakse 21. septembrit rahupäevana ja sel puhul istutavad lapsed igal pool puid. Eestiski on vahel olnud selliseid aktsioone, kuid ilmselt oli metsaselts tänavu ainus, kes kutsus põngerjad metsa müttama ning käsi mullaseks tegema.

Meie kandis ei ole sügisene aeg puude muldapanekuks küll kõige soodsam, kevad oleks ikka parem, kuid lapsi juhendanud Jürgen Aosaar osaühingust Metsaharidus kinnitas, et kui järsku külma peale ei tule, on pisikestel kuuskedel lootust.

Lapsed panid eramaale maha 40 nelja-aastast kuuske ja Aosaar rääkis, et neil suure hoolega mulda pandud puudel on ehk isegi parem võimalus kasvama minna kui suurtel talgutel kiiruga istutatutel.

Oleks hea, kui lapsed kuuski sinnapaika ei jätaks ning tuleksid järgmisel aastal neid vaatama. Mitte lihtsalt sellepärast, et uhkusega enda tehtut kaeda, vaid et trampida maha puude kõrval lokkavad ja kogu valgust endale nõudvad kõrged taimed.

Metsaseltsi kommunikatsioonijuht Toomas Kelt, kelle poeg käib Pääsupesa lasteaias, arvas, et järgmisel suvel tehakse uus väljasõit ja tuuakse lapsed puude juurde tagasi.

Pärast suurt istutamist väsinult bussis Tartu poole loksudes rääkisid lapsed, mis neile räägitust meelde oli jäänud.

Rem Põder mäletas kõige tähtsamana seda, et kaevatud august ja pealeaetavast mullast tuleb kõik oksad ja juurikad välja kiskuda. Melisandra Kask meenutas, et tehtud töö korralikkust kontrollides ei tohi puud sikutada päris ladvast, vaid madalamalt.

Mõlemad on puid istutanud varemgi, Rem õunapuid ning Melisandra koos emaga kase ja lisaks pihlaka, mis siiski kasvama ei läinud.

Kogu rühmaga metsa istutamine oli aga igal juhul esmakordne, kinnitas Sipsiku rühma õpetaja Reet Rajamäe. Lilli on küll peenrale istutatud.

Koos Muumi õpetaja Hille Karuga rääkisid nad, et mets ei ole lastele võõras, kord aastas tehakse tuttavasse kohta väljasõite ning veedetakse seal käbisid korjates, loodusest rääkides ja mängides terve päev.

Ka linnas on loodus tegelikult lähedal. Karu rääkis, et lasteaia läheduses leidub peaaegu kõiki Eesti tavalisemaid puid ja jalutuskäikudel käiakse neid ikka vaatamas. Hiljuti avatud loodusrada Anne kanali ääres on samuti lähedal. «Selles mõttes on meil väga hea asukoht,» arvas Rajamäe.

Reedene väljasõit ei lõppenud bussist maha astudes. Õpetajad lubasid, et rühmades arendatakse teemat edasi – räägitakse kuuldust, joonistatakse pilte ja tehakse muudki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles