Napist ajast aitavad üle nutikad ideed

Kristel Altosaare sõnul on oluline, et noored saaksid linnaruumi tuua oma uusi ideid, nagu näiteks see triibuline kudumisgrafiti Rüütli tänaval. Foto: Margus Ansu

Tartu linna noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar usub, et alanud aasta tuleb hoolimata väikestest eelarvekärbetest igal juhul positiivne.

Kui võrrelda eelmise aasta jaanuariga, kas on tunne teistsugune ka selle aasta alguses?

Tunne on ikka natukene teistsugune. Tunne on ikkagi positiivne ja optimistlik. Noorsootöö valdkond on positiivne valdkond ja pakub noorsootöötajatele mitmesuguseid võimalusi leiutada ning leida uusi lahendusi ja uusi lähenemisi.

Kui me vaatame kas või noorsooprojekte, siis võrreldes eelmise aastaga on nende toetussummat vähendatud. Iseenesest tähendab see seda, et väiksema ressursiga tahaks teha sama hea kvaliteediga tööd. Aga see ongi selline paras proovikivi, mis paneb võib-olla loovalt tegutsema.

Kui palju noorsooteenistusel raha vähem on?

Noorsootööprojektide raha on ainsana vähenenud, umbes 20 protsenti, muule huvitegevusele mõeldud summad on jäänud samaks. See on päris suur summa, aga oma ettepanekute tegemisel lähtusime sellest, et toetada eelkõige selliseid traditsioonilisi üritusi, mis on ennast juba tõestanud.

Noorsootööprojektidele on toetussummat vähendatud,  laagrite toetamiseks on ressursse seevastu juurde antud. Kuna meie arvates on oluline, et noored saaksid ise ideid genereerida, omi projekte kirjutada, ise luua uusi sündmusi ja uusi asju Tartu linnaruumi, siis noorsootööprojektides on planeeritud ressurssi ka noorte omaalgatuslikeks tegevusteks.

Kas mingi uus algatus suuremal kujul on tänavu üldse võimalik?

Me tahame jätkata nii mõnegi asjaga, millega alustasime eelmisel aastal. Näiteks noorsootöö avatud linnaruumis. Samuti plaanime võtta kasutusele noortekeskuste kvaliteedi hindamise mudeli. 

Pärnu tegi eelmisel aastal uuringu, milles uuriti huvitegevuses osalejate rahulolu teenusega, ka Tallinn plaanib korraldada seda uuringut ilmselt selle aasta alguses. Me tahaksime samuti tänavu kas või hakata kavandama sarnast uuringut.

Me leiame, et see on üks põhilistest asjadest, et me saaksime tagasisidet nende teenuste kohta, mida me rahastame.

Mitte ainult lastelt ja noortelt, vaid ka lapsevanematelt, et mõelda koos välja, kus suunas areneda või mida parandada.

Kas te võrdlete Tartu noorsootööd ka teiste linnade omaga?

Eks me ikka võrdleme, aga see ei ole selline võrdlus, kus on nüüd parem või kus halvem. Iga omavalitsus või koht on oma näoga. Kui me saame kokku, siis räägime headest näidetest ja mõtleme, kuidas me saaksime mõne teise linna head näidet kasutada Tartus. Me lähtume ikka väga palju kohalikust elust.

Kas noortetöös on üle Eesti mingid sarnased voolud?

Suuremates ja väiksemates linnades tehtav noorsootöö erineb mõnevõrra, kuid üldiseks kogu Eesti noorsootööd puudutavaks teemaks on noorsootöö tegevuste kvaliteedi tõstmine.

Ühiseks teemaks Tallinnaga on noorsootöö avatud linnaruumis. Noortekeskuseid ei ole kunagi nii palju, et kõik noored sinna mahuksid, ja teiseks on noortel järjest enam võimalusi vaba aja veetmiseks. Paljud ei tahagi minna noortekeskusesse ja siis ongi küsimuseks, kuidas noorsootöö jõuab nende noorteni, kes noortekeskuses ei käi.

Me üritame õppida erinevate linnade kogemustest, kuidas minna kaubanduskeskusesse või tänavale, kuidas noori paremini kaasata ja tänaval noorsootööd teha.

Kui palju teete välisriikidega koostööd?

Veel eelmise aasta lõpus käisime Helsingis ja õppisime seda, kuidas paremini just tänavanoorsootööd teha. Neil on seal kohe üks kohvik Walkers suure kaubanduskeskuse juures. Käiakse kaubanduskeskuses ja luuakse kontakte noortekampadega, kutsutakse neid oma kohvikusse. Ja selle kohviku eripäraks võrreldes teiste noortekeskustega on, et seal ei ole nulltolerantsi. Võib tulla ka siis, kui sa oled natuke alkoholi tarvitanud.

Selle kohviku mõtteks on pakkuda noorele võimalust rääkida täiesti tavalise täiskasvanuga. Neil on päris suur punt vabatahtlikke, kes professionaalses elus on juristid, arstid või pedagoogid. Aga kohvikupidajad rääkisid, et nende jaoks ei ole vabatahtlike täiskasvanute puhul oluline, et nad oleksid õppinud inimesi aitama, nad lihtsalt tahaksid, et noor saaks täiskasvanuga rääkida, sest see on tihti see, millest noored puudust tunnevad.

Ma tean, et Lille Maja juurde ehitatakse ju ka aastaringset noortekohvikut ja Hele Riit-Vällik (Lille Maja direktor – toim.) sai väga palju ideid Helsingist, kuidas võiks Tartus ka seda kohvikut arendada, et see oleks noorte hulgas populaarsem.

Helsingiga arendame veel koostööd Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames. Noored töötud, kes teevad Helsingis mitmesugustes noortekeskustes oma praktikat, tulevad siia lühikeseks ajaks vabatahtlikuks Lille Majja ja osalevad Öökulli laagrites, Tartu noored saavad omakorda minna vabatahtlikuks Helsingisse.

Igal riigil ja linnal on noorsootöö erinev, ka Helsingis on väga palju tänavanoorsootöö suundi. Õppida on alati.