Majandusprofessor usub suvist pööret paremusele

Urmas Varblase arvates kujuneb äsja alanud aasta uut tõusu ettevalmistavaks aastaks, kuid põhjast endisele tasemele ronimiseks läheb veel aega. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane usub, et majanduses tuleb tänu euro-

otsusele positiivne pööre tänavu suvel ning viie aasta pärast on tööpuudus asendunud tööjõupuudusega.

Enne kui rääkida tulevikust, vaataks olevikku. Millises seisus on meie majandus praegu?

Majanduskriis tuli meile päris karmilt kaela. Kui majandus kahaneb 14-15 protsenti, siis on aasta piisavalt hull.

Teisest küljest oli 2009. aasta majanduses konkurentsivõime taastamise aasta. Eesti ettevõtjad tegid tohutult tööd, mis kohe ei paista välja, kuid mis alles hakkab vilja kandma. Nad on vähendanud kulusid, vaadanud kriitiliselt üle oma tooted ja teenused ning otsivad pidevalt uusi turge.

Viimased neli kuud on ka riigieelarve jooksvad tulud olnud suuremad kui kulud. Riigieelarve ei lähe rohkem miinusesse, vaid parandab iga kuuga positsiooni. Nii et ma ei näe põhjust padupessimismiks.

Kuidas on Eesti seni kriisis hakkama saanud?

Tagantjärele tundub, et pole väga viga. Mina paneks hea hinde ära sellele, mis on tehtud. Ettevõtjate tublidusest juba rääkisime. Riigi tasemel oli läinud aasta esimesel poolel probleemiks see, et euroraha ei suudetud piisavalt kiiresti käima saada, kuid aasta teine pool oli jälle väga hea.

Teine probleem, millega oleks tulnud rohkem tegeleda, on töötute ümberõpe ja nende kaasamine. Meil on umbes 90 000 kuni 100 000 töötut, kellest hinnangu järgi 70 protsendil pole keskharidustki. Neid inimesi peaks ümber koolitama nii, et nad sobiksid tööturule.

Veelgi hädalisem on töötute mobiilsuse probleem ehk see, kuidas toetada töötute tööleminekut kodust kaugemale.

Kui palju töötus veel kasvab? 

Umbes 10 000 kuni 15 000 töötut tuleb juurde suveni ja siis võiks ka hari käes olla. See teeb juba üle 100 000 registreeritud töötu, mis on suur koorem. Praegu muretseme nende töötute pärast, kuid tegelikult ähvardab meid peagi kvalifitseeritud tööjõu puudus. Meil lähevad tööturult ära suured põlvkonnad ja pealetulev põlvkond kahaneb mühinal.

Millal saab tööpuudusest tööjõupuudus?

See on umbes viie aasta küsimus. Siis on kõik paljuski jälle nii, nagu oli aastatel 2006 ja 2007. Selle vahega ainult, et vajadus põhiharidusega inimeste järele ei taastugi endisel tasemel, kuid korraliku haridusega inimesi otsitakse tikutulega taga. Kriis näitab väga selgelt, et haridus on tähtis.

Mis hakkab toimuma 2010. aastal majanduses?

Seda võiks kutsuda uueks tõusuks valmistumise aastaks. Eelmisel aastal tehti kärped ära nii ettevõtete kui riigi sektoris ja tänavu hakatakse otsima uusi tõusuvõimalusi. Siin on kommentaarides juttu olnud, et tuleb nullkasvu aasta ja et see on mõttetu. Ei ole. On suur vahe, kas me saame languse seisma ja hakkame paranemisele mõtlema või põrutame edasi mäest alla. 

Kas mäest alla põrutamine on lõppenud?

Jah, sügavus peaks käes olema. Kuigi majandusteadlased ei armasta selgeid mustvalgeid vastuseid anda, sest kunagi ei suudeta kõigi tegurite mõju hinnata.

Kui kaua sellest sügavikust välja ronimine aega võtab?

Majandus peaks hakkama kasvama sel sügisel, aga selle sisemajanduse kogutoodangu mahuni jõudmine, mis oli 2007. aastal, võtab aega. Meie langus on olnud sarnane Suure Depressiooniga USAs ja sealt välja ronimiseks kulus 5-6 aastat.

Mida alanud aasta ettevõtjatele toob?

Väikestel ettevõtetel, kellel oli läinud aastal raskusi, läheb alguses veel raskemaks. Keskmised ja suured ettevõtted, kes on oma konkurentsivõime taastanud, hakkavad tasapisi uuesti üles ronima. 

Oletades, et kõik läheb hästi ja mais-juunis saame eurole jah-sõna, on sel suvel kohal need Skandinaavia firmad, kes praegu mõtlevad meie 100 000 töötu peale ja ootavad, mis Eestist saab.

Soomes ja Rootsis on palju firmasid, kes tahaksid osa oma tootmisest viia odavama tööjõuga riiki. Üks võimalus on Hiina, aga meie eelis Hiina suurte tehastega võrreldes on see, et me oleme Euroopa turgudele lähedal ja me oleme paindlikud: saame toota väikseid erinevaid partiisid.

Ma loodan, et augustis võime hakata lugema uudiseid välisfirmadest, kes on Eestisse tulnud ja siin midagi üles ostnud või tootmise osaliselt siia kolinud. Tänu sellele tekib palju uusi töökohti. Kuid need töökohad nõuavad enam oskusi kui Vene kriisi järel Eestisse toodud töökohad. Samas pakuvad need võimalusi kõrgemat palka teenida.

Nii et te usute, et euro tuleb aastal 2011?

Jah. Ma ei näe praegu küll ühtegi suurt põhjust prohmakaks, et ei tule.

Mida euro tulek meie jaoks muudab?

Poest piima ostes ei ole vahet, aga välisinvestori jaoks on suur vahe, kas ta julgeb Eestis midagi ette võtta või ta ootab.

Euro tulekuga me eristuksime paljudest riikidest positiivselt. See annab pankadele ka võimaluse Eestisse raha laenates madalamaid riskipreemiad kasutada. Lihtsalt öeldes peaks ettevõtjad ja eraisikud saama laenu parematel tingimustel kui praegu.

Millised on Tartu võimalused positiivseks eristumiseks?

Tartu lennuühendus oli eelmisel aastal väga suur tegu. Lennujaam loob tohutult võimalusi ja muudab Tartu avatumaks. Saame senisest palju enam arendada konverentsiturismi, kuid ka piiriülest koostööd Venemaaga, meelitada siia rohkem turiste, tuua Tartu Ülikooli oluliselt enam välistudengeid ja õppejõude jpm.

Tartu elukeskkond võiks olla väga hea mitmesuguste teadmusmahukate teenuste arendamisel. Ülikooli teaduspotentsiaal tuleb kokku viia nii Eesti kui suurte rahvusvaheliste firmade huvidega. Tartu on tudengite ja õppejõudude suhteliselt osatähtsuselt linna elanike hulgas justkui Eesti oma Oxford, kuid meie teadmusmahukate ettevõtete mõju linnale jääb veel kaugele maha.

Mida te soovitate tavalistele inimestele, kes ei saa oma murede ja kohustuste koorma pärast mõnikord und?

Inimesed on erinevad ja lahendused samuti. Elada tuleks võimaluste piires ja kõike ei pea kohe kätte saama. Oma kulud peaks väga kriitiliselt üle vaatama: mis on hädavajalik ja mis mitte. Need, kelle seis oli väga hull, on nagunii vahetanud oma korteri väiksema ja auto odavama vastu.

Praegusel ajal aitab ka väga palju, kui üksteist toetatakse. Koos raskustest välja rabelemine on eesti rahvale olnud varem igiomane tegevus ja läheb praegu jälle hinda.

Kaugemas perspektiivis soovitan ma mõelda sellele, mida ma oskan ja milliseid oskusi võib tulevikus vaja minna. Inimene peaks võtma oma elukäiku dünaamiliselt, mitte nii, et käisin koolis ära ja olen nüüd valmis. 

President on soovitanud praegust aega võtta kui järelemõtlemise ja uute sihtide seadmise aega. Millised need uued sihid olla võiksid?

Siht on luua haridussüsteem, mis annaks meile järeltuleva põlvkonna, kellel on mitmekülgsed teadmised, oskused ja suutlikkus reageerida paindlikult muutustele maailmamajanduses.

Me pidevalt arutame, mida teha ja kus suunas liikuda. See on tähtis, kuid esmajoones peaksime mõtlema, kellega me seda tulevikus teeme. Kui meil on kümmekonna aasta pärast põlvkond, kes oskab loovalt mõelda, siis nemad tulevad uute ideedega välja. Igaüks annab oma väikse «n»-i ja kokku tuleb suur Nokia.