Suured ehitusplaanid sünnivad masust hoolimata

Masuajast hoolimata jätkub Tartus vilgas ehitustegevus, mida soosib nii linnale kui asutustele eraldatud eurotoetuste voog. Juba uue aasta lõpuks peaks valmis olema pildil kerkiv teaduskeskuse Ahhaa maja. Foto: Margus Ansu

Eesti Rahva Muuseum, Ringtee sild, uus füüsikahoone, riigikohus… ja veel terve loend kalleid suurehitisi, mille kavandmine käib sellise hooga, nagu poleks eelarvete kokkutõmbumisest ja masust juttugi, imestab aastale tagasi vaadates Urmas Ahven.

Tema juhitava maakorralduse ja linnaplaneerimise osakonna töö Tartu linnavalitsuses käib tuleviku ehitusplaanidega ja vaade neile plaanidele ütleb, et lähiaastail läheb suureks ehitamiseks.

Euroraha toel Kaluri tänava äärde jõudsalt kerkiv Ahhaa keskus on selles raske aja ehituste loetelus alles algus. Teaduskeskuse hoone peaks valmima algava aasta detsembris ja maksab 167 miljonit krooni.

Teada-tuntud objektidest peaks uuel aastal ehitamiseni jõudma Eesti Rahva Muuseumi uus hoone. Selle projekteerimisele, krundi koristamisele ja muudele ettevalmistustöödele on juba kulunud 80 miljoni krooni ringis.

Kõigepealt peaks tulema ehitaja leidmise riigihange ja sügisel algama ka ehitus, et maja saaks valmis aastaks 2014. Ettevõtmise eelarve on praeguste kavade järgi 1,1 miljardit krooni.

Raadile on koostamisel detailplaneering, mis reserveerib maa Tartu suurhalli ehituseks. Suurhall ei ole küll esimese ehitusjärjekorra hoonete loendis, ent sama planeering sillutab teed vanatehnikamuuseumile, milleks Tartu Uunik Autole terendab euroraha lootus.

Uus peamurdmine

Peamurdmist pakub linnaplaneerijatele ja arhitektidele riigikohtu soov ehitada uus maja. Senine, algselt kliinikuhooneks ehitatu, on riigi kõrgeima kohtu vajadustele kitsaks jäänud. Kõnelused kõrval oleva endise sünnitusmaja omandamiseks jooksid liiva, sest maja soovis Tartu Ülikool sotsiaalteaduskonna tarvis, on öelnud riigikohtu direktor Kerdi Raud.

Riigikohus heitis silma Vallikraavi nõlval olevale Liivi tänava äärsele krundile, kuhu eelmisel kümnendil oli plaanis ehitada Eesti Rahva Muuseumi uus maja. Selgus siiski, et riigikohus oma soovidega sinna ei mahu. Seda enam, et muinsuskaitseametnikud ei näinud võimalust kohtumaja nimel lammutada kolme mälestisena kaitse all olevat puust elumaja.

Ahven ütles, et praegu riigikohtu maja ehitusest kõneldes on nimetatud aastaid 2012-2013, kuigi Raud rääkis kevadel viie kuni kümne aasta perspektiivist. Kohta aga valitud veel ei ole.

Pikki kuid peeti soosituimaks Atlantise ja Võidu silla vahele jäävat pargikolmnurka, kuid arhitektide meelest ei ole seal piisavalt ruumi. Seal ei ole esinduslikuna mõeldud hoone ka küllalt väljapaistev ja logistika lonkab.

Hiljutisel ajurünnakul käisid arhitektid välja idee kolida kohtumaja ehitusega teisele poole Kaarsilda, Treffneri kuju kanti. Ehk siis sellesse kohta, kuhu Roman Muguri linnavalitsus üritas mahutada Treffneri kooli uut hoonet, ent taandus avalikkuse vastuseisu tõttu.

«Anna arhitektidele voli, nemad kohe lähevad parki täis ehitama,» muigas Ahven.

Eks taust ole see, et suur osa Tartu südalinna parkidest laiub sõjas purustatud hoonete vundamentidel ning arhitektidele kangastub vilgas elu jõeäärsetel tänavatel.

Riigi Kinnisvara ja riigikohus võtsid jaanuarini aja maha. Kaalumisel on ka ülikooli füüsikahoone Tähe 4 võib-olla vabanev 2,3-hektarine krunt, mille puhul on räägitud mitmest võimalikust kasutajast. Ka rahvusarhiivist, kelle ettevalmistused Liivi 4 asuva hoone laiendamiseks päädisid sobiliku planeeringuga.

Ent ka tõdemusega, et vana hoonet ei saa arhiivile sobivaks ehitada, sest muinsuskaitse ei pea võimalikuks puitvahelagesid asendada betoonvahelagedega.

Arhiivi eelistus kipub kalduma Nooruse 3 krundi kasuks Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja ühiselamu vahel.

Maarjamõisa on viimaste sündmuste tulemusel keskendunud ka Tartu Ülikooli uue füüsikahoone ehitajate mõtted, kuna füüsikainstituudi kompleksi Riia 142 laiendus põrkus naabrite vastuseisule.

Ülikoolil tuleb euroraha saamiseks taotlus esitada juba märtsi lõpuks ja mängus on 210 miljonit krooni. Nii ütles ülikooli kantsler Andres Liinat kahe nädala eest, et edasi liigutakse vaid Maarjamõisa välja plaaniga.

See uus füüsikamaja peab eurorahastuse tingimuste kohaselt valmima aastaks 2013. Siis vabaneb ülikoolil Tähe 4 hoone, millele seni ei ole head rakendust leitud.

Nooruse tänavale peab hoone ehitamise plaani ka tervishoiu kõrgkool, mille käsutuses olev Tartu Ülikooli Nooruse 9 osutub perspektiivis üleliigseks.

Loetelu ei ole kaugeltki ammendunud, sest linn valmistab väsimatult ette ka näiteks Lutsu raamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi ühishoone ehitust.

Sajad miljonid kroonid lähevad liikvele tee-ehituses, kui eeldatavalt tuleval aastal algab nn Postimaja liiklussõlme ehitus, mis ühendab Petseri raudtee alt Ringtee tänava ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.

Ettevalmistused käivad idaringtee ja ühes sellega Ringtee silla ehituseks, mille eurorahastamiseks on põhimõtteline otsus langetatud.

Uushooned küll, aga vanad?

Kogu selles ehitustuhinas viskab Ahven üles kaks küsimust. Kuidas mõjutab mitmete oluliste asutuste ja ülikooli üksuste kesklinnast ära kolimine südalinna nägu? Mis saab nendest majadest, mis praegustel kasutajatel üle jäävad?

Riigikohtu maja. Sotsiaalteaduskonna Tiigi 78 maja. Arhiivihoone Toomel. ERMi maja Veski tänaval. Näitusemaja Kuperjanovi tänavas. Füüsikahoone Tähe 4. Uus aasta toob arutust.