Nõo lihatööstus tarnib taas Leetu

Nõo lihatööstuse tegevjuht Toomas Kruustük osutab kohale laoruumi laes, kuhu ehitajad tegid eile ennelõunal auku betoonpostile, mis seob kokku praeguse ja tulevase hoone. Foto: Margus Ansu

Pärast viieaastast pausi taas Leedu turule läinud Nõo lihatööstus rajab veebruari lõpuks juurdeehitise, mis võimaldab kasvatada tootmismahtu, kärpida veo- ja laokulusid ning parandada töötajate olmet.

«Oleme kasvanud samm-sammult iga paari-kolme aasta tagant, aga pintsak on meile ikka väga kitsas,» tunnistas tegevjuht ja osanik Toomas Kruustük.

2000-ruutmeetrisest kahekorruselisest juurdeehitisest, millele pannakse täna nurgakivi, läheb 500 ruutmeetrit tootmisele ja 400 ruutmeetrit laole. Ülejäävale pinnale tulevad uued kontoriruumid ja 40-kohaline konverentsiruum. Praeguse kontoripinna arvelt läheb lahedamaks tööliste olme.

«Oleme kogu aeg olnud hästi konservatiivsed ja riske vältinud, aga laienemiseta pole mõeldav praeguses ülitihedas konkurentsis vastu pidada,» tõdes Kruustük.

Olulist kulude vähendamist loodab Kruustük viis korda suuremaks kasvavalt laolt, sest enam pole tarvis vedada kaupa Tartu rendiladudesse.

Veerand Lätti-Leetu

2011. aastal teenis AS Nõo Lihatööstus 16,1 miljoni eurose käibe juures 96 000 eurot kasumit, mullu ületas käive 18,8 miljonit eurot ning kasum kerkis 613 000 euroni. Toomas Kruustük tõdes, et nõnda kena kasvuta poleks tulnud ka nii kopsakat juurdeehitist, ehkki tulemata poleks laiendus jäänud.

Nõo lihatööstuse müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustük lisas, et ülipingelises rebimises endast mitu korda suuremate ja välismaalastele kuuluvate Eesti lihatööstustega saab Nõo vorsti- ja singivabrik jääda optimistlikuks tänu nõudlusele, mis ületab tootmismahtu 20–30 protsenti.

1. augustil taaselustus eksport Leetu, kuhu pakutakse eelkõige täissuitsuvorste ja sinke. Lõviosa 25-protsendisest ekspordi kogumahust annab aga esialgu Läti. Nõo lihatööstuse sortimendis on praegu 300 toodet.

«Laienemisega kaasneb ka mitme uue tooterühma tulek, aga täpsemalt ei saa ma esialgu rääkida,» vihjas Simmo Kruus-tük.

Ehitustrusti LE püstitatav lihatööstuse uus hooneosa maksab kaks miljonit eurot ning peab lepingu järgi valmima 26. veebruariks. Juba praegu otsib Nõo lihatööstus aga kasvavat tootmismahtu silmas pidades uusi töölisi.

«See ei kõla ilusti, aga pärast Lihameistri lõppu saime juurde palju tublisid inimesi,» ütles Toomas Kruustük. «Õnneks on inimesed hakanud jääma meile paremini pidama. Veel aasta-poolteist tagasi kippus olema täiesti tavaline, et täna tuldi ja homme mindi.»

Kruustük kinnitas, et miinimumpalka ei saa Nõo lihatööstuses keegi ja isegi mitte katseajal. Vilunud lihalõikaja saab normkoormusega töötades kätte üle tuhande euro kuus, tõi tegevjuht näite.

«Aga töö pole sugugi kerge ja paljud ei suuda harjuda tööga kuue- kuni kaheksakraadises ruumis,» sedastas Kruus­­tük.

Maine ja maksutulu

Nõo vallavanem Rain San­­gernebo ütles, et lihatööstuse kasvamine toob kahtlemata pigem naeratuse näole, kui paneb teda muretsema. San­­gernebo sõnul ei nõua tootmise kasv Nõo reoveepuhasti ümberehitamist ega ähvarda kasvava liiklusohuga.

«Lihatööstuse vahet käivad veoautod pole kunagi halvas mõttes tähelepanu äratanud, juhid sõidavad korralikult,» kinnitas ta.

Sangernebo rõhutas, et lisaks lihatööstuse kaubamärgile, mis seondub hea kvaliteediga umbes samaviisi kui Nõo reaalgümnaasium ja toob Nõo vallale head mainet, on 140 töötajaga firma ka tähelepanuväärne tööandja ja maksutulu tooja.

«Oleme rehkendanud, et umbes pooled lihatööstuse palgalised on Nõo valla inimesed,» märkis Rain Sanger­nebo.