Mudilase jutuoskus annab aimu tema arengust

Tartu Ülikooli logopeedialektor Marika Padrik tutvustab uut laste kõne testi, hääldades pildil kujutatut kas õigesti või valesti ning oodates, et laps ülesannet mõistaks ja vajaduse korral teda parandaks.

FOTO: Kristjan Teedema

Marika Padrik annab lapsele ülesande: «Kuula, kas ma ütlen õigesti! Kui ütlen valesti, siis ütle sina õigesti!» Ja osutab traktoriga pildile, lausudes «taraktor». Laps raputab pead ja parandab nii, nagu oskab: «Tlaktol!»

See on vaid üks viie- kuni kuueaastaste laste kõne testimise ülesannetest, mis puudutab hääldust ning hääldusest arusaamist.

Niisuguseid hääldamise, sõnavara tundmise, sõnavormide moodustamise, sõnade ja lausete mõistmise ning muid ülesandeid on äsja valminud testis 240. Enamiku puhul saab kasutada pildiga kaarti, millele on joonistatud lapsele tuttav maailm, lõbusad tegelased ja olukorrad.

Marika Padrik on Tartu Ülikooli logopeedia ja õpiraskuste teooria lektor ning üks neist autoreist, kes on andnud panuse, et ka eesti keeles oleks standarditud ja normeeritud originaalne kõnetest koolieelikutele.

See on ülesannete kogu, mis aitab eristada kõne arengu mahajäämusega lapsi eakohase kõnearenguga lastest. Ehk teisiti öeldes – see ei kontrolli ainult seda, kas laps oskab õigesti hääldada sõnu «kardin» ja «ümbrik», vaid muudki. Näiteks käänete moodustamise oskust ehk seda, kas laps ütleb «uks, ukse, ust ja uksi» või hoopis «uks, ukse, ukst ja uk­se­sid».

Või kuidas ta tunneb tagasõnu – kas ema õmbleb nööbi pluusi peale või pluusi külge.

Või kuidas eristab laps kõrvaga välteid. Kas ta suudab järele korrata tähenduseta sõnu: «ode, ote, otte» või «noma, nomma, nomma». Nii saab aimu, kui head on lapse eeldused hakata koolis õigesti lugema ja kirjutama.

Marika Padrik ütles, et suurte keelte puhul on niisugused testid paljudes riikides ammu olemas. Nüüd siis ka Eestis.

Pea kaheksasada last

Normide väljatöötamisel on kasutatud 308 viieaastase ja 396 kuueaastase lapse andmeid. Kontrollrühma moodustasid aga 63 alakõnega last, kellega tehtud testid tõid kinnituse, et valitud ülesanded eristavad tõepoolest laste kõne arengu eripära.

Ka on kõiki lapsi küsitletud samades tingimustes ning seetõttu on saadud tulemused nii objektiivsed kui vähegi võimalik.

Marika Padrik selgitas, et ülesannetega ei mõõdeta lapse õpitavaid oskusi, vaid seda, kuidas laps saab looduse poolt kaasa antud eeldustega hakkama emakeele omandamisega. Paratamatult on see seotud tema vaimse võimekuse ja intelligentsusega.

Padrik lisas, et tähtis on rõhutada sedagi, et testiga ei diagnoosita ega rühmitata lapsi. See on vaid esmane vahend, mis annab logopeedile pildi, kas laps kuulub riskirühma või mitte. Kui kuulub, siis uurib logopeed teda teiste meetoditega edasi ning jälgib ka tema spontaanset kõnet ja suhtlemist.

Tähtis on saavutatu puhul seegi, et kui haridusteadlased asuvad sel teemal järgmisi teadusartikleid kirjutama, on neil alus viitamiseks selles eas lastele, keda on teaduslikult uuritud.

Palju logopeedilist tööd

Logopeed Raili Mäll töötab Tartu Helliku lasteaias, mis on 13 rühmaga haridusasutus. Ta ütles, et logopeedile annab täiskoormuse vähemalt 30 logopeedilist abivajajat, ning lisas, et kõigi nende lasteaia laste teenindamiseks peaks tema töötama kahe täiskoormusega.

Ühest küljest võib rääkida logopeedide vähesusest Eestis, kuna nende töölevõtmine sõltub omavalitsuste rahakotist, teisalt tuleb kõnelda probleemide kasvavast rohkusest.

«See võib kõlada spekulatiivselt, sest uuringud ju puuduvad, kuid mulle tundub, et lastega tegelemine ja mängimine on muutunud. Lapsed mängivad hoopis vähem liivakastis ja õues ning üha rohkem arvutis. Nad liiguvad vähem ja suhtlevad vähem. See võib olla jätnud jälje nende lihaskonna ja kõne arengule.»

Raili Mäll rääkis sellestki, et testi olemasolu ei pisenda ühegi tippspetsialisti senist oskust ega kogemust, vaid annab neile kindlustunde ja väga konkreetse aluse, mis võimaldab lapsi tulevikus paremini aidata.

Marika Padrik lisas, et rahvusvaheliste uuringute järgi vajab umbes neljandiku laste kõne arendamine enne kooli suuremal või vähemal määral logopeedi tuge.

5-6-aastaste laste kõne test

• Koostanud Marika Padrik, Merit Hallap, Margit Aid ja Raili Mäll.

• Kunstnik Vilve Aavik-Vadi.

• Välja andnud kirjastus Studium.

• Testi eesmärk on anda hinnang lapse kõne arengule eakohase arengu normist lähtudes.

• Testi esitlus täna kell 15 Tartumaa lasteaedade sügisseminaril haridus- ja teadusministeeriumi saalis.

Tagasi üles