Tänavu kevadsuvel tartlaste hulgas tehtud küsitluse «Tartu ja tartlased» järgi sai linnavalitsus oma töö eest viiepalliskaalal keskmiseks hindeks 3,3.
Tartu linnavalitsuse töö sai keskpärase hinde
19. september 2013, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga viie aasta järel tehtav küsitlus oli tänavu mais-juunis. Uuringu olulisemad osad keskendusid linlaste rahulolule, sealhulgas ühistranspordi, heakorra ja turvalisusega. Samuti andsid küsitletud hinnangu linnavalitsuse tööle ning linna üldisele arengule.
Võrreldes kahe viimase uuringuga, mis tehti aastatel 2003 ja 2008, olid seekordsed tulemused mõneski valdkonnas muutunud. Uuringutulemusi analüüsinud OÜ Cumulus Consulting esindaja Mihkel Laane sõnul on tartlaste üldine kindlustunne ja usk tulevikku viie aastaga vähenenud.
«Oma tuleviku suhtes ollakse selgelt pessimistlikumad ning see on ka arusaadav, kui võrrelda 2008. aasta buumiaega nüüdsete ebakindlate oludega,» märkis Laan.
Tartlaste elukeskkond, selle kvaliteet ja üldine heakord on tartlaste hinnangul muutunud siiski paremaks, kuid siingi saab välja tuua erandeid. Näiteks elamute välisilmega oli seekord rahul palju väiksem hulk vastanuid. Ka oli eelmise uuringuga võrreldes vähenenud rahulolu talvise tänavahooldusega.
Jalgrattateede olukorraga olid kõige vähem rahul supilinlased, ligipääsetavust avalikele hoonetele hindasid madalaimalt Varikul elavad vastanud ning annelinlased andsid halvima hinnangu autode parkimise korraldusele oma eluaseme läheduses.
Valus koolireform
Mihkel Laane sõnul oli ka koolide teema uuringus läbivalt problemaatiline. 2003. aastal oli kooli kaugusega elukohast rahul 65 protsenti tartlastest, nüüdseks oli see langenud 54 protsendile. Vähem oldi rahul ka noorte- ja päevakeskuste ning huvikoolide ja -ringide asukohaga.
«See on selgelt üks murekohtadest,» märkis Laan ning pakkus, et ilmselt põhjustab Tartus gümnaasiumireform inimestes ebakindlust ja rahulolematust.
Mõtlemisainet peaks andma ka praegune linnaliinide korraldus, sest uuringu järgi pole ühissõiduki kasutamine Tartus kuigi populaarne. Iga päev kasutab linnaliinibusse alla neljandiku vastanutest, mõne korra nädalas 16 protsenti ja mõne korra kuus 12 protsenti. 16 protsenti vastanutest ei kasuta ühissõidukit kunagi.
Üldjuhul on sõitjad bussiliiklusega rahul, kõige probleemsemateks osutus bussiliiklus hilisel ajal ja piletihinnad. Piletite hindadega ei olnud rahul tervelt veerand vastanutest, õhtusel ajal bussiliiklusega ligi viiendik vastanutest.
Töö keskpärane
Küsitluse viimane osa keskendus Tartu linna üldisele arengule ning paluti hinnangut ka linnavalitsuse tööle. Keskmiselt hindas tartlane linnavalitsuse tööd rahuldavaks ning andis viiepallisel rahuloluskaalal 3,3. Hinde «hea» pani linnavalitsuse tööle 24 protsenti vastanuist, «rahuldava» 34 ja halvaks hindas linnavalitsuse tööd ligi 8 protsenti.
Märkimisväärne on seegi, et 32 protsenti neist ei osanud linnavalitsuse tööd üldse hinnata. Kõige halvemaks hindavad rae tööd Supilinna elanikud. Võrreldes 2003. ja 2008. aastaga on tartlaste rahulolu linnavalitsuse tööga enam-vähem samaks jäänud, sest eelmistel perioodidel oli keskmine hinne 3,4.
Rahulolematute arvates on linna suurimateks probleemideks korruptsioon ja sahkerdamine, lisaks linnaametnike ebakompetentsus ja nende suhtumine linnakodanikesse, muret teeb ka teede korrashoid ja sotsiaalsed probleemid.
«Selge on, et siin on linnal arenguruumi. Need samad skandaalid ja korruptsioonijuhtumid on pitseri külge pannud. Teisalt näitab see 3,3 stabiilsust ning ei saa öelda, et linnavalitsuse maine oleks märkimisväärselt räsida saanud. Mõttekohad muidugi on, aga ei midagi drastilist,» analüüsis Laan.
Tartu kui elukohaga on uuringu järgi rahul 92 protsenti küsitletuist. Viimase viie aasta positiivseimaks sündmuseks Tartu linnas pidas suurim hulk vastajaid Ahhaa keskuse valmimist, samuti mainiti korduvalt Emajõe kallaste korrastamist ja ERMi ehitust.
Negatiivseima sündmusena mainiti peamiselt teede halvenevat olukorda, samuti Oa tänava ja linnavalitsusega seotud skandaale ja korruptsiooni ning gümnaasiumide sulgemist. Uuring läks linnavalitsusele maksma 21 480 eurot.