Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Etnoloog Kalju Konsin (84) avaldas aasta tagasi oma üheksanda luulevihiku «Aeg saab otsa». Aeg siiski ei saanud otsa. Nüüd on ilmunud kümnes, pealkirjaks «Vaikida on raske» (pildil). Vormiliselt on uusim vihik samasugune nagu seni ilmunud üheksa, koosnedes väikestest värsistustest. Eelmises oli neid 20, seekord on 16.
1960., 1970. ja 1980. aastatel koostas Kalju Konsin Eesti Rahva Muuseumi – toona nimetati seda etnograafiamuuseumiks – töötajana teoseid rahvakunstist. Mullu septembris lubas autor, et «Aeg saab otsa» jääb tema viimaseks raamatuks.
Vastse värsivihu ilmumist kommenteerides ütles autor, et lubadusi antaksegi selleks, et neid murda, ning et uue kogumiku avaldamist nõudsid lugejad ja muusa.
«Vaikida on raske» viimases luuletuses «Rahvamuuseumi avamisel» kujutleb autor ennast mõne aasta kaugusesse tulevikku. «Lõpuks on saabunud silmapilk / kui kõigil on näos rõõmuhelk. / Eestlaslik jonn ja visadus / on püstitanud väärika kultuuritempli, / imposantse rahvuspalee – / meie identiteedi majaka.»