/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2013/09/18/2372644t1h77d0.jpg)
Muusik ja kirjanik Heiki Vilep on pannud Youtube´is kõikidele vaatamiseks välja veerandtunnise video kirjaniku ja muusiku Aleksander Mülleri tuha puistamisest jõevoogudesse.
Mülleri Sassi tuhk ujus Peipsi poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalli kadunukese lähedased eesotsas tema poja Arp Mülleriga käisid tuhka puistamas 7. septembril Emajõkke vana hullumaja lähedal. See oli Mülleri Sassi enda soov. Kitarristist laevakapteni Viktor Loiku mootorpaadis peetud meenutustseremoonial esitas bluusilisi juhtmevabasid järelulge ansambel Blueshound koosseisus Louie Digman (suupill), Ivar Moro (kitarr) ja Heiki Vilep (cajon). Kaamerameheks oli trummimees Raivo Kull.
Aleksander Müller (27. jaanuar 1947 – 4. juuli 2013) läks krematooriumi puhastustulle 8. juulil. Sealgi kõlas muusika. Leinasaali sisenejaid võttis vastu tema enda hääl – kõlas «Hundi hällilaul» heliplaadilt «Kuhtumised iseendaga». Kalli kadunukese poole pöördus teiste hulgas inBoil meenutuse, kitarrimängu ja lauluga «Alexander» ning suupillil mängis bluusi Enn Vei. Lõpuks kõlas Mülleri Sassi laulu «Šlaager» heliplaadilt «Ehk seni parimad?!».