Liivi rannas kõlas taas liivi keel

Läti sadamalinnas Ventspilsis tegutseb vabaõhumuuseum. Ühel augustipäeval laulis seal liivlaste ansambel, saatjaks kanneldaja, kellele tulid paari laulu ajal appi tema tütred. Meie hääbuv sugulasrahvas ei ole veel välja surnud.

Kanneldaja Maija Kronberga on liivlanna, kes tegutseb muusikuna ka Riias. Nii Ventspils, mis on liivi keeles Vänta, kui ka Läti pealinn asuvad muistsetel liivlaste asualadel. Kuid kunagisest rikkast rannarahvast on praeguseks alles vaid need paarsada inimest, kes peavad ennast ametlikult liivlasteks.

Nende hulgas on Ventspilsi ansambli Randalist (eesti keeles Randlased) osa lauljaid. Ansambli vanem Ausma Ernes­­tovska rääkis, et üheskoos lõõritama hakkasid nad kohalikus kultuurikeskuses üheksa aastat tagasi.

«Käisime sel suvel ka Tallinnas ja esinesime vanalinna päevade puhul kolmel korral,» ütles Ernestovska. «Tartus ei ole me laulmas käinud.»

Üheksast kuus

Ansambli üheksast liikmest peab ennast liivlaseks kuus, sealhulgas Ernestovska. Repertuaaris on vanad liivi laulud. Kavas on ka lätikeelseid laule.

Omaette osa on kirikukoraalidel. Neid tuleb ansamblil laulda Pizā (läti keeles Miķeļtornis) kirikus, kus koguneb liivlasi mitu korda aastas. «Seal laulame vaimulikke laule,» ütles Ernestovska.

Ansambli vanem mitte ainult ei laula liivi keeles, vaid veidike ka kõneleb. Seda juhtub aga vaid siis, kui lauljad kogunevad ja kui neil on liivi keele tunnid. «Lihtsaid lauseid oskan moodustada,» lisas ta. «Kui aga siin täna kõneldi liivi keeles, siis ma ei saanud kõigest aru, kuid siiski paljustki.»

Ernestovska on aastaid olnud pensionär. Enne seda töötas ta postiametis 36 aastat. Ta alustas postiljonina ja lõpetas Ventspilsi postimaja direktorina.

«Olen juba 75-aastane ja mäletan, kuidas pärast sõda tulid venelased koos Nõukogude võimuga ega lubanud liivi keeles kõnelda, sest nad ei saanud aru, mida räägitakse,» meenutas ta. «Ma olen pärit Luži külast, seal oli 36 talu, ja ma mäletan, kuidas sealsed vanad inimesed rääkisid omavahel liivi keeles ja laulsid ka.»

Mõnikümmend oskajat

Praegu on liivi keele häid oskajaid teada mõnikümmend, kusjuures neile ei ole liivi keel enam emakeel. Liivi rannas Kuramaal, kus liivlased elasid kaheteistkümnes rannakülas, ei ole praegu ühtki liivi keele valdajat.

Ometi kõlas eelmisel kuul seal kandis liivi keelt õige mitmel päeval. Nimelt peeti ajaloos esimene liivi keele suveülikool, kus osales üliõpilasi kuuest riigist. Õpiti liivi keelt, tutvuti liivi kultuuri ja liivlaste ajalooga.

Korraldajate eesotsas oli liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Valt Ernštreit (läti keeles Valts Ernštreits). «Liivi suveülikool kuuldavasti kõigile meeldis, loodetavasti kasvatab seal osalejate entusiasm mõne uue liivi uurija,» märkis ta. «Igatahes sai katsetatud ja järeldatud, et süsteem toimib ja edasi teha saab samuti. Kontaktid on minu meelest tudengite vahel püsima jäänud.»

Ernštreiti juured on samuti Liivi rannas, täpsemalt Pizās.

Temas on isikliku arvestuse järgi liivlast kaheksandik, ometi on ta valinud enda identifitseerimiseks just selle osa sugujuurtest. Tema isapoolne suguvõsa on meesliini pidi liivlased, ainult et isapoolne vanaema oli Latgalimaalt.

Ernštreiti sõnul võib peaaegu iga teine lätlane oma sugupuus leida liivlasi. Lätlased on seda tõika üha enam omaks võtnud.

Tartu Ülikooli dialektoloogiaprofessor Karl Pajusalu juhtis tähelepanu asjaolule, et noorte lätlaste kirjutatud värskeima turismiraamatu kaane peal on liivlaste kuulsa vanema Kaupo Turaida loss.

Raamatus on muu hulgas kirjutatud, et läti rahvas on tekkinud Lätis elanud soomeugrilaste ja balti hõimude kokkusulamise teel. «Selles mõttes on hoiakud Lätis üsnagi muutunud,» lisas professor.

Läti riigi toel

Läti riik on toetanud ka viimaste aastate suurte liivi raamatute ilmumist. Need on eesti keeles 2011. aastal ilmunud koguteose «Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur» tänavune tõlge läti keelde ning «Liivi-eesti-läti sõnaraamat», mille andsid välja Tartu Ülikool ja Läti Keele Agentuur mullu. Seesama agentuur toetas Tartu Ülikooli kõrval tublisti ka liivi suveülikooli.

Professor Pajusalu arvates on muu hulgas suuresti liivlaste endi ning samuti keele- ja kultuuriuurijate tegevus põhjuseks, et teadmist liivlaste kohta on suudetud viimastel aastatel  Lätis üldisemalt levitada.

«Ma olen kuulnud, et ka uuemates läti õpikutes enam ei öelda, et liivlased kadusid 13. sajandil, vaid kirjutatakse ikkagi midagi natukene rohkem nende kohta ka hilisemast ajast,» ütles professor.

Õpetlik ajalugu

Suveülikooli pidulikul lõpuseminaril Ventspilsi vabaõhumuuseumi liivi küla palvemajas ütles meie praegune liivlaste parim asjatundja professor Tiit-Rein Viitso, et liivi rahva ajalugu on vägagi õpetlik.

«Siit me näeme, kuidas sõjad ja mõned pealesurutud protsessid võivad viia selleni, et keel on määratud hääbumisele üheainsa põlvkonna jooksul. Pärast seda kestab vindumine ühe pooliku inimpõlve jooksul – ja keelt ei ole,» ütles ta. «Sisuliselt võttes ei ole eesti, läti ja leedu rahval päris selge, et meid selline saatus kunagi ei oota.»

Tartlane Miina Norvik oli üks neist, kellel oli võimalus õppida Liivi rannas suveülikoolis. Praegu õpib ta Tartu Ülikooli doktorantuuris läänemeresoome keeli.

«Keel oli oluline osa suveülikoolist. Meil oli iga päev neli tundi keeleõpet, aga pärast olid alati kas kultuuri või ajaloo loengud. Ühel õhtul saime ka liivi keeles laulda,» meenutas ta.

Mis on liivi suveülikoolist kasu? «Kuna osavõtjaid oli erinevatelt maadelt, siis on ka kasu mitmesugune,» ütles Norvik. «Need, kes on Lätist, oskavad nüüd tunda paremini oma juuri. See kõik on osa nende ajaloost, mõned sõnad on tulnud läti keelde liivi keelest.»

Eestlastele ja soomlastele pakub huvi see, et liivi keel on samuti läänemeresoome keel. «Liivi keelt on eestlastel ja soomlastel lihtne õppida, see läheb kiiresti,» ütles Norvik.

Viimastel aastatel on ilmunud kaalukat kirjandust liivi keele ja kultuuri kohta. Kas see tähendab lootust elusale liivi keelele, nii et seda hakatakse taas varsti iga päev kodus kasutama?

«Ma arvan, et kõik oleneb nende tahtmisest, kes ennast ise nimetavad liivlaseks,» ütles Norvik. «Me võime kõike teha ja aidata huvi kasvatada, aga ennekõike oleneb väga palju neist endist ja nende võimalustest.»

Doktorant on kindel, et see on suur märk, kui mingil keelel on aabits ja sõnaraamat. See näitab keele olulisust. Liivi keelel on aabits ja on ka sõnaraamat.

Tagasi üles