Elu esimene maandumine sujus

Eesti pikim piloot, lennuakadeemia cum laude lõpetanud Ain Siimsaare (vasakul), annab lennusimulaatoris esimest korda kokpitis istuvale Jüri Arumetsale näpunäiteid, kuidas juhtida kuuekohalist lennukit.

FOTO: Kristjan Teedema

«Oeh, karm värk! Oi, vägev!» Nii väljendas oma elamust pärnumaalane Jüri Arumetsa, kui oli edukalt juhtinud kuuekohalist lennukit Piper Seneca V ja selle lennurajal maandanud. Piloodiistmel oli ta elus esimest korda.

Tõsi, ta ei olnud kahemootorilise väikelennuki kokpitis ehk näidikute, juhise, pedaalide, kangide ja lülitite ruumis üksi. Tema kõrval istus instruktor Ain Siimsaare. Ja tõele au andes tuleb lisada, et piloteerimine ei käinud õhus, vaid Eesti Lennuakadeemia simulaatoris Tartu lennujaama kõrval.

Tänavu kevadel akadeemia lõpetanud Eesti pikim, 205-sentimeetrine piloot Siimsaare andis autode, traktorite ja väikelaevade asjatundjale Arumetsale kõigepealt kaheksa-üheksa minutiga ülevaate, mida teha, et lennuk õhku tõuseks, lendaks ja maanduks. Järgnes veerand tundi õhusõitu.

Ilusad maandumised

Järgmisena istus piloodi kõrvale simulaatorisse Arumetsa sõber, samuti pärnumaalane Tõnu Alabert. «Väga ilus, väga hea maandumine – nagu eelminegi,» ütles Siimsaare pool tundi hiljem.

Alabert ilmutas sõbrast rohkem uudishimu. Instruktor sai küsimusi näidikute, nuppude ja navigatsiooniseadmete kohta. Kokpitis on Alaberdi sõnul nii palju jälgimist, et aknast välja vaadata ei ole aega.

Siimsaare märkis, et võrreldes lennuakadeemia tudengitega, kes istuvad esimest korda piloodiistmele, oli kahe pär­numaalase õhusõit umbes sama hea. «Aga koolis on üldiselt nii, et kõigepealt tehakse algtõed selgeks, lennatakse lennukiga ja alles siis tullakse simulaatorisse, et proovida erinevaid olukordi,» lisas ta.

Täpsemalt istuvad pilooditudengid simulaatorisse alles kolmanda kursuse kevadsemestril ja lendamine jätkub kuni koolituse lõpuni. Kahel esimesel õppeaastal läbivad tudengid lennunduse üldõppe ja kahel viimasel piloodikoolituse teooriaõppe.

Pärast esimesi soololende ühemootorilisel lennukil Cessna 172 õpivad tudengid simulaatoris lendama ainult lennuki näidikutelt saadava info järgi.

Lisaks läbitakse simulaatoris piloodikoolitus, mis käsitleb meeskonnas töötamist. Koolituse lõpus harjutatakse ka lendamisel juhtuda võivaid eri- ja hädaolukordi, mida nende ohtlikkuse tõttu päris lennukis teha ei saa.

Ka tavainimestele pakutav lend sisaldab piloodikoolitusega sarnaseid elemente, kuid on piiratud aja tõttu lihtsustatud. Kaptenitoolil istumise ja lendamise tunde saab sellega aga kindlasti kätte.

Valmis stjuardesse aitama

Arumetsa ja Alaberdi arvates on nüüd nii, et kui mõnel lennul juhtub stjuardess küsima reisijate käest täbaras olukorras, kas keegi oskab lennukit maandada, siis võiks ju käe püsti ajada.

Pooltund instruktori kõrval oleks nende meelest aga veelgi tõhusam, kui simulaatori arvuti oleks ühendatud hüdrauliliste amortisaatoritega, mis raputaks ja kõigutaks. Nii tekiks lendamisest ja maandumisest tõepärasem illusioon.

Esimesel nädalavahetusel, mil lennuakadeemia simulaatori kasutamist pakkus, tasus ligi pooletunnise piloodikoolituse eest 15 eurot peale pärnakate veel kaks selle ala võhikut. Ent broneeringuid on tehtud juba ka tulevaks nädalavahetuseks.  

Arusaadavalt on simulaatori tunnihind täiendusõppe pilootidele märksa kõrgem. «Simulaatori kasutamise hind on muudetud tavainimesele taskukohasemaks selle kaudu, et juhendajana on ametis akadeemia vilistlane,» rääkis akadeemia pressiesindaja Eelika Tootsi.

Eesti Lennuakadeemia pakub simulaatori kasutamise võimalust eelkõige akadeemia ja lennunduserialade tutvustamiseks ning kasvatamaks teadlikkust lennundusest. Lennuakadeemia on Balti riikides ainuke kõrgkool, kus saab tasuta õppida lennundusega seonduvat.

Lennuakadeemia lennusimulaator

• Lennusimulaator on lennuvalmendi FNPT II MCC, mis avati lennuakadeemia toonases Ülenurme õppekeskuses 2006. aastal.

• Simulaator võimaldab imiteerida kahte mitme mootoriga lennukit: Piper Seneca V ja Beechcraft King Air 200.

• Lennusimulaatorit kasutatakse nii pilooditudengite koolitamiseks kui juba tegutsevatele pilootidele täienduskoolituste pakkumiseks.

• Aastas osaleb pilootide koolitusel seitse lennukipilooti, neist igaüks lendab simulaatoris 58 tundi, ning kolm kopteripilooti, kes lendavad simulaatoris viis tundi.

• Tänavu lõpetas Eesti Lennuakadeemia õhusõiduki juhtimise õppekava 12 lennukijuhti ja kaks kopteripilooti.

• Tavainimestel on võimalik simulaatoris lennata reedeti kell 14.30–17 ja laupäeviti kell 10–16. Lend tuleb broneerida telefonil 744 8100 või kirjutades e-posti aadressil simulaator@eava.ee.

Tagasi üles