Kõrvits kaalub rohkem kui selle kasvataja

Aasta ja kuu vanune Hanna Sihver võttis korraks istet ligi kahemeetrise ümbermõõduga kõrvitsal. Täna hakkavad Hanna ja tema köögiviljakasvatajast ema Triin Kuusepuu koos abilistega Väike-Rakkes kõrvitsapõllult kopsakat saaki koristama.

FOTO: Margus Ansu

Naljaga pooleks võib öelda, et Väike-Rakke on suurte kõrvitsate küla, sest sealse kahe köögiviljakasvataja põldudelt koristatakse kopsakat saaki tõstukitega. Saagikoristus läheb kohe lahti – konservitööstused ootavad.

«Ei oska arvata, kui palju see võiks kaaluda, vahest nii 80–90 kilo,» pakkus Rannu vallas Väike-Rakkes köögivilja kasvatava OÜ Verevi Aed omanik ja kõigi tööde tegija Triin Kuusepuu «Atlantic Gianti» sordist kõrvitsate põllu servas laiutava hiiglase kaalu.

«No minust kaalub see kindlasti rohkem,» jätkas väikest kasvu ja veidi üle 40 kilo kaaluv perenaine. Ühe keskmise suurusega kõrvitsa kaalus ta just hiljuti ära ja kaal näitas 40 kilo.

«Väike tõstuk tuleb appi võtta, siin ei tee muidu midagi,» märkis Triin Kuusepuu. Tõstukit on juba mitu aastat kasutanud ka tema naabruses köögivilja kasvatav OÜ Tamo Põld oma kõrvitsate korjamiseks.

Hea kõrvitsa-aasta

Täna õhtupoolikul hakkab Triin Kuusepuu koos abilistega kõrvitsaid koristama, homme hommikul läheb esimene koorem Salvestisse.

«Kõrvits on mul esimest aastat, erilisi kogemusi veel pole, aga paistab, et kasvas päris hästi,» märkis perenaine, kes kolmandat aastat kasvatab Salvestile müügiks ka kurki ja veidi tilli.

«Sel aastal paistab, et köögiviljakasvatusest võiks juba ära elada,» lisas ta.

Salvest maksab kõrvitsakasvatajale 15 senti kilost ning see on Triin Kuusepuu sõnul päris normaalne hind, kui kaupa on pakkuda suures koguses.

«Laborisse toodud esimeste kõrvitsate järgi tundub, et tänavu on saak hea,» ütles Salvesti juhatuse liige Priit Karp. «Aga enne ei julge midagi kindlat väita, kui kaup on kohal.»

Esimesed kõrvitsakoormad võtab ettevõte vastu täna. Salatiks ja lastetoitudeks ostab Salvest sel sügisel kokku viimaste aastate tavapärase koguse ehk 45–50 tonni kõrvitsat, mis tuleb viielt kasvatajalt.

Kõrvitsad kooritakse käsitsi, kuid et vaid Eestimaal müümiseks varutav kogus pole hiigelsuur, siis saab ettevõte selle tööga hakkama oma töötajate jõul.

Felix vajab abilisi

Esmaspäevast kõrvitsaid kokku ostma hakanud Põltsamaa Felix palkas aga kõrvitsahooajaks oma töötajate kõrvale veel 60 inimest, kellest enamik oli ettevõttes varem abiks kurkide purki panemisel. Et kõrvitsahoidised õigeks ajaks tehtud saaksid, on ettevõttel kavas tööle võtta veel 15 abilist.

Põltsamaa Felix tahab sel sügisel väiketalunikelt kokku osta ligi tuhat tonni kõrvitsat.

Enamik ehk 90 protsenti Põltsamaale jõudvatest kõrvitsatest läheb ekspordiks Soome ja Rootsi. «Eestis süüakse kõrvitsahoidiseid valdavalt jõuluajal, Skandinaavias on kõrvits laual aasta ringi,» ütles Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.  

Põltsamaa Felixile kasvatavad kõrvitsaid kümme talunikku, kes elavad-töötavad Viljandi-, Jõgeva-, Järva- ja Tartu ning Lääne-Virumaal.

Tagasi üles