Raul Oreškin: Raadil ei ole piire

Raul Oreškin

FOTO: SCANPIX

Raadi kultuurilinnaku idee on tekitanud vastakaid arvamusi. Kas meil on seda vaja? Kas meil on selleks raha? Äkki jääb kesklinn tühjaks? Aga äkki ei lähegi keegi Raadile, kuna see jääb südalinnast kaugele? Võimalik ... aga võimalik on ka positiivne stsenaarium.

Kui loomemajanduskeskus (LMK) neli aastat tagasi Kalevi tänaval tegutsema asus, oli samuti palju skeptikuid. Arvati, et kinnistu jääb kesklinnast eemale, kuna seda poolitab nähtamatu piir, Riia magistraal. Samuti arvati, et Tartus pole turgu nii paljudele loovettevõtetele. Kahtlusi oli teisigi.

LMK tiim uskus vastupidist. Enne tehtud uuringud ning lähiriikide positiivsed praktikad julgustasid proovima. Vähetähtis polnud ka avanev loomemajanduse euromeede, mis on nii mõnedki loojad Tartusse tagasi meelitanud ja kohalikele kultuuriinimestele andnud võimaluse linna jääda ning iseendale ja teistele tööd anda.

Korda saanud ala

Nüüdseks on LMK korrastanud Kalevi tänava majad, kus tegutseb juba üle 40 loovettevõtte, ning kohe on keskusega liitumas veel 10 ettevõtet. Seega on mahajäetud piirkonnast saanud kompleks, kus saab tööd üle 80 loomeinimese, kus tegutseb kohvik Spargel, disaini- ja vintage-poed, toimuvad konverentsid, kontserdid, kunstioksjonid, disainilaadad.

Loodusmajaga koostöös on valminud pargiala ning see kõik meelitab keskkonda iga päev 200–300 külastajat. Nii on nelja aastaga korda saanud päris suur ala, mis laiendab kesklinna Karlova suunas.

LMKs tegutsevad ettevõtjad peavad aga inkubaatorist nelja aasta pärast lahkuma, et uutele ruumi teha. Kuid on ka teine võimalus. Tekkinud sünergiat ei pea ilmtingimata lõhkuma.

Ettevõtete lahkumise asemel võib sealt lahkuda hoopis LMK tiim, kes võtab ette uue piirkonna, kus samasugune keskkond välja arendada, ning ettevõtted, kes on saanud aja jooksul tugevaks, suudavad juba ise kompleksi ülal pidada. Tegelikult on ka mujal maailmas üsna tavapärane, et loomeinkubaatorid kasvavad, arendades uusi piirkondi toimivateks ettevõtlus- ja kultuurikeskkondadeks.

Kolib tiim

Ühe piirkonna ülestöötamiseks läheb tavaliselt 5–10 aastat ning kui ettevõtted on saanud tugevaks, kolib tiim järgmisse kohta. Nii olemegi viimase aasta jooksul otsinud uusi eesmärke, mida ellu viia, ning kuna audiovisuaalne valdkond on olnud meie prioriteetide hulgas üsna algusest peale, näeme vajadust järgmise kinnisvaraarendusena rajada Tartusse filmipaviljon.

Uue kinnisvara otsingud on viinud meid Raadi linnaossa. Raadi on piirkond, kus ei teki uutele arendustele kohe ruumipiire ette, nagu juhtus Kalevi tänaval.

Seal on võimalik ühendada loovkontorid tootmispindadega, mida on kesklinna piirkonnas ehk liiga kallis üleval pidada, kuid mida paljud loovettevõtted vajavad ning kus on ruumi ka filmipaviljoni rajamiseks. Filmipaviljoni ja -fondi eesmärk on kohale meelitada rahvusvahelised filmitegijad. See omakorda toob linna välisraha ning turgutab ettevõtlussektorit laiemalt.

Linnal on kultuurilinnaku arendamisel täita oluline roll – olla suunanäitaja. Samuti on linna roll kaasata linnaplaneerimise protsessi need sihtrühmad, kes tavaliselt selles protsessis ei osale.

Raadi kultuurilinnaku ideed peangi seetõttu oluliseks, et planeerimise protsess pole alguse saanud nii-öelda kõva poole esindajate (linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad) survel, vaid pigem erinevate sihtrühmade vajadustest lähtuvalt.

Praegu tegutseb ja soovib Raadil laieneda Tartu seikluspark, Kasarmu tänava tallides on võimalik käia ratsutamas. Selle kõrvale soovib hariduskeskuse välja arendada wal-dorfgümnaasium. Kooli vahetus läheduses soovib ruume saada Tartu kultuuritehas. Vanadesse lennuangaaridesse plaanitakse rajada uunikumide muuseum.

LMK arendatav filmipaviljon sobib samuti just Raadile, kuna vajab suuremat ala, suurte veoautode juurdepääsu, võimalust vajaduse korral ruumiliselt laieneda.

Linna roll seisneb tingimuste loomises – detailplaneeringud, laiapõhjalised arutelud, omaosaluse eraldamine juhul, kui see osutub euroraha saamisel vajalikuks. Euroraha on meil võimalik sellises mahus kasutada suure tõenäosusega viimast korda, seda ei tohiks samuti unustada.

Annelinna lähedus

Loomulikult on samal ajal vaja teiste linnaosade arendamisega edasi tegeleda. Näen aga võimalust arendada Raadi kultuurilinnakut välja sellisena, kus on juba kohe lisaks elamupiirkonnale ja kaubanduskeskustele sisse planeeritud ka võimalused vaba aega veeta ja kultuuris osaleda.

Raadi on Annelinna vahetus läheduses ning see annab hea võimaluse välja arendada tervise- ja roherajad, mis sujuvalt ühendavad selle suurima tihedusega linnaosa Raadiga. Võtmeküsimus polegi minu arvates see, millist linnaosa me arendamisel eelistame. Oluline on, et Tartus eriilmelistes piirkondades oleks elu, need oleksid omavahel ühendatud ning looksid meie Tartu.

Tagasi üles