Patsient tilgutab lahuse verre öösel

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog Triin Jakobson on võtnud enda mureks nende patsientide saatuse, kes ei saa toitu omastada tavapärasel viisil ning peavad leppima veenisisese toitmisega. Kui patsienti koolitada, on võimalik seda korraldada ka kodustes oludes, teab Triin Jakobson. Foto: Margus Ansu

Patsiendi veenisisene toitmine on haiglas tavapärane protseduur. Mujal maailmas on see levinud toiming ka kodudes. Kuni viimase ajani ei saanud sellest rääkida aga ei Eestis ega terves Baltikumis.

Jutt on haigetest, kelle seedetrakt mingil põhjusel ei tööta ning kes tavaviisil toitu omastada ei suuda.

Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi president, Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog Triin Jakobson jagas uudist, et nüüd on ka Eestis patsient, kes saab oma kodus täiesti iseseisvalt veenisisese toitumisega  hakkama, ning tal läheb väga hästi.

«Ta paneb igal õhtul enne magamajäämist kahe ja poole liitrise toidulahusega koti üles, öösel tilgub see kindla kiirusega talle rangluualusesse veeni ning hommikuks on ta söönud,» kirjeldas Jakobson. «Kui ma selle patsiendiga suvel pärast soolelõikusoperatsioone esimest korda kohtusin, oli ta väga-väga kõhn. Nüüd on ta teine inimene – särab, värvib huuli ja silmi ning on kaheksa kilo juurde võtnud.»

Patsient ise on soovinud selles loos anonüümseks jääda.

Soolt alles vaid meeter

Inimese peensoole pikkus on tavaliselt seitse meetrit, kuid sel patsiendil on peensoolt alles vaid meeter. Põhjuseks on olnud raske haigus ja kiiritusravi, mis on põhjustanud sooltevahelisi liiteid ning mille tõttu on suur osa patsiendi peensoolest tulnud eemaldada.

Allesjäänud ühest meetrist ei piisa aga selleks, et kõik toitained, vitamiinid ja vedelik, mis inimese elutegevuseks vajalikud, jõuaksid imenduda.

«Ta võib küll süüa, kuid sellest ei ole abi, kõik söödav tuleb enam-vähem muutumatul kujul soolest välja,» rääkis Jakobson. Ta märkis, et tegelikult ei ole saavutatu mingi eriline tuumateadus.

Eestis ei ole seni lihtsalt leidunud entusiasti, kes oleks võtnud vaevaks edendada niisugust koostööd, millesse on haaratud nii kirurgid kui gastroenteroloogid.

Veenisiseseks toitumiseks vajab patsient kõigepealt operatsiooni, mille tulemusena rajatakse ta rangluualusesse veresoonde püsiveenitee. Toitumise ajaks ühendab ta end ise toidulahusekotiga, kus on kõik süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi ning kuhu saab lisada vitamiine ja mikroaineid.

Arsti sõnul oli kõnealune patsient niisugusest võimalusest kuuldes väga koostöövalmis, kuigi algul ka natuke hirmul, et kas ta tuleb kõigega toime.

«Meie kirurgiaosakonna õed koolitasid selle patsiendi väga suurepäraselt välja. Ja ma ise tegin talle enne kojuminekut mitu eksamit,» rääkis Jakobson.

Paraku puudub Eestis veel meeskond, kes selle teemaga süsteemselt tegeleks, esialgu on Tartu Ülikooli Kliinikumis vaid üks spetsialist – Triin Jakobson.

Jakobson ütles, et ta väga tahaks, et sellest võimalusest rohkem teataks ja räägitaks. «Paljusid haigeid me oleme senimaani võtnud viisil, et kuna nende diagnoos on eluga kokkusobimatu, siis me ei saa neid enam aidata,» kõneles ta. «Aga kui patsiendi saab päästa näiteks peensoole eemaldamisega ja seejärel pikaajalisele veenisisesele toitmisele jätmisega, siis on see suur võimalus.»

Haigekassa toe puudus

Lõpuks ütles Triin Jakobson, et kuigi haiglaravil viibivate patsientide kanüüli kaudu toitmisega seotud kulud maksab haigekassa, peaks praegune kodune patsient oma 40-eurose igapäevase toiduarve ise kinni maksma. Õnneks aitab tal seda teha üks ravimifirma.

«Me töötame oma seltsis selle nimel, et ühel päeval kodune veenisisene toitumine saaks ka haigekassa poolt kompenseeritud,» ütles ta.

Veenisisene toitumine kodus

• Seni on toidu omastamisega kimpus Eesti patsiendid veenisisest toitmist saanud vaid haiglates.

• Tänavu suvel opereeriti Tartu Ülikooli Kliinikumis esimest patsienti, kes nüüd saab veenisisese toitumisega hakkama iseseisvalt kodus.

• Kliinilise toitmise spetsialist ja koordinaator Eestis on Triin Jakobson.