Naastrehvid ohustavad tervist

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi doktorant Hans Orru Tallinnas Liivalaia tänava ja Tartu maantee ristmikul, mille saastunud õhk avaldab südamele kahjulikku mõju nagu Tartuski Riia maantee ja Tähe tänava ristmikul. Foto: Toomas Huik

Äsja avaldatud uuringust selgus, et Tartu välisõhu suurimateks saastajateks on autode sisepõlemismootorid, heitgaasid, naastrehvid, asfalt ning ahiküte, mis põhjustavad peale hingamisteede haiguste ka südamehaigusi.

Kui võrrelda Tartu või Tallinna õhku mõne suure metropoli omaga, tundub see üsna puhas.

Veidi enne jõule kaitses Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi lektor ja doktorant Hans Orru Rootsis Umeå Ülikoolis doktoriväitekirja, millest selgus, et Euroopa sama suurte linnadega võrreldes on meie linnade õhk sama saastunud.

Südamehaigus tee äärest

Üks olulisemaid doktoritööst selgunud teadmisi oli aga see, et saastatud õhk on peale hingamisteede haiguste ka südamehaiguste üks põhjustajaid.

Küsitlustulemused näitasid, et Tartus suurema liiklustihedusega tänavate ääres elavatel inimestel esineb peale hingamisteede haiguste sagedamini ka südamehaigusi.

Praegu püüab Orru juhendatav magistrant välja selgitada, kas ka kohtküttega ehk ahiküttega majade piirkonnas nagu Tähtveres, Supilinnas ja Karlovas elamine võib soodustada hingamisteede ja südamehaiguste teket.

Orru doktoritööst tuli välja, et peamisteks õhusaastajateks Tartu mitmetes piirkondades on kohtküttekolded ehk ahjud ja kaminad. «Palju oleneb nii sellest, mida ahjus põletatakse, kui ka küttekolde tüübist,» selgitas Orru.

Kõrgemal temperatuuril põlevad puud paremini ära ning seetõttu tekib vähem kahjulikke peeneid osakesi. Oluline on ka see, kas põletatakse kuivi või märgi puid, sest kuivad puud põlevad kõrgemal temperatuuril ning nii tekib ka toksilisi osakesi vähem.

Õhu kvaliteeti mõjutab ahiküttepiirkondades ka majade paigutus viisil, mis ei lase saastel hajuda.

Seetõttu võib Tartus halvima õhuga piirkond olla Riia maantee algus, kus autode kõrged mootoripöörded tekitavad mäkke tõusmisel rohkem heitgaasi, lisaks Karlova ahiküttesuits ning kõige selle hajumist takistavad majad ja kõrged puud. Hajumine on üks põhjusi, miks tehaste korstnatest tulev suits linnaõhku nii palju ei mürgita.

«Nende korstnad on kõrged, sealt hajub suits kaugemale ning lisaks on korstnatest tulevad heitgaasid suuresti filtreeritud,» rääkis Orru. Õhu kvaliteeti mõjutavad ka Venemaalt ning mujalt Ida-Euroopast tulevad õhumassid, mis toovad kaasa raskmetallidega saastunud toksilisi jääke.

Üllatus pole seegi, et teine suur saasteallikas Tallinnas ja Tartus on autoliiklus. Eestis on laialt levinud teadmine, et naastrehvide kasutamine on halb teekattele, aga tegelikult on see halb ka õhu kvaliteedile ja tervisele, sedastas Orru.

Samuti on ohtlikud teekatte kulumisest tulevad lenduvad peenosakesed. Rootsis asuv teedeuuringute instituut on leidnud, et mõned teekatte tüübid võivad olla kahjulikumad.

Õhusõbralik keskküte

Ligi 1700 ankeetküsitlusele vastanud inimest märkisid sagedamini südamehaiguste esinemist just suure liiklusega teede äärsetes majades.

Oma tervise hoidmiseks soovitas Orru valida kõndimiseks vähese liiklusega tänavad. Kindlasti ei ole suurte magistraalide juures soovitatav sportida, sest hingeldades jõuab organismi veelgi suurem hulk kahjulikke aineid.

Linnaõhu kvaliteedi parandamiseks on vajalik teha käimine või jalgrattaga sõitmine elanikele võimalikult meeldivaks. Samuti tasuks üle vaadata küttekolded, sest peale välisõhu imbuvad kahjulikud ained eluruumidesse ka suitsu tuppa pressivatest ahjudest.

Üks õhusõbralikumaid kütteviise on Orru sõnul linnas siiski keskküte, mida võiks eelistada uuselamurajoonide planeerimisel. Samuti on selle tõttu õhk puhtam ka keskküttega magalarajoonides. Teisalt on ahiküttega majades mikrokliima tihti parem – õhk pole nii kuiv.

Doktoritöö õhusaastest
• TÜ tervishoiu instituudi doktorant Hans Orru kaitses Rootsis Umeå Ülikoolis doktoritöö teemal «Ekspositsioon peentele osakestele ja nendega seotud tervisemõjud peamistes Eesti linnades».
• Tööst selgus, et õhus sisalduvad peened toksilised komponendid võivad põhjustada Tallinnas igal aastal keskmiselt 296 enneaegset surma, mis teeb 3859 kaotsi läinud eluaastat ning väljendub keskmise eluea vähenemises 0,64 aasta võrra.
• Peamised kahjulike osakeste allikad on heitgaasid, naastrehvide kasutamisel ja teekatte kulumisel tekkivad lenduvad osakesed ning ahiküte.