Lugemine pakub sügavale süüvimise naudingut

Krista Ojasaar tunneb ennast raamatute keskel koduselt. Foto: Toomas Huik

Jõulunädalal avas oma veebilehe Eesti lugemisaasta, mis saabub aastaarvu vahetusel. Mis see on ja milleks seda tarvis? Vastab raamatuaasta projektijuht, kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Krista Ojasaar.

Milleks on lugemisaastat tarvis?

Selle tarviduse tingib aeg ise. Juba mõni aasta tagasi oli selge, et midagi peab ette võtma, et aina enam muu meelelahutuse poole pöördunud inimesi raamatute juurde tagasi tuua. Kaks aastat tagasi sai idee konkreetse kuju, hakkasime ette valmistama lugemisaastat.

Miks on lugemist tarvis?

Lugemist ei asenda miski, lugemine annab sõnavara, laiema arusaamise maailmast, teadmisi. Lugemine on ka nauding, omaenese fantaasia rakendamine valmispiltide tarbimise asemel. Ma ei väida, et pildikeel on halb. Halb on see, kui pildist kaugemale ei minda, kui libisetakse mööda pinnapealseid tähendusi ega suudeta enam allteksti, sügavamaid kihte näha.

Mille poolest erineb luge-misaasta raamatuaastast?

Lugemisaasta tuleb esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäeva.

2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.

Kui suur osa lugemisaastast on suunatud tallinlastele, kui palju tartlastele, kui palju lugejaile muis paigus?

Lugemisaasta on suunatud kõigile Eesti elanikele, aga ka neile eesti perekondadele, kes elavad väljaspool Eestit ning kelle lapsed käivad kohalikus eesti koolis. Samuti neile üliõpilastele, kes üle maailma ülikoolides eesti keelt, eesti kirjanduse tõlkimist õpivad.

Kui palju mõjutab masu lugemisaasta tegemisi?

Eks see natuke ikka mõjutab, kõigil on eelarve väiksem ja nii mõndagi tuleb selle tõttu planeeritust väiksemas mahus teha. Samas sunnib eelarvenappus nutikas olema.

Lugemisaasta veebileht www.lugemisaasta.ee tuli  huviliste ette päev enne jõululaupäeva. Saidilt hakkab esmalt silma kass Kiizu Miizu. Miks just tema?

Kiizu Miizu on tänapäevane versioon kriimude silmadega kiisust, kes lapsi lugema õpetab. Kes siis veel, kui mitte tema?! Kui lugemisaasta idee kujunema hakkas, otsisime pikalt nn maskotti, lugemisega seonduvat omamaist tegelaskuju, kes oleks paljudele tuttav ega vajaks seletamist.

Professor Walter Andersoni kirja pandud «Meie kiisul kriimud silmad» on üle 80 aasta lastelaulude varamusse kuulunud ja seega peaks Kiizu Miizu igas eas inimestele äratundmisrõõmu pakkuma.

Mis on lugemisaasta paar eriti huvitavat ettevõtmist?

Keeruline on midagi esile tõsta, sest toimub palju huvitavat. Ühelegi korraldajale ei taha liiga teha ka.

Võib-olla kõige märkimisväärsem kirjanduse kontsentratsioon on 6.–9. maini, kui mitmes Eesti paigas on korraga väga palju kirjandusüritusi ja esineb suur hulk oma- ja välismaiseid kirjanikke, teiste sõnadega: korraga toimub kaks kirjandusfestivali ja raamatumess.

Lugemise kõrval jääb aega luuletamisekski

Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar on eesotsas ka selles töörühmas, kes tõstab Tartut UNESCO kirjanduslinnade hulka. Taotluse kirjutamine on natuke takerdunud osaliste ajapuudusel, tunnistab ta, kuid nimetab asjade sellist seisu ajutiseks.

«Oleme kirjutanud rahataotlusi ja leppinud kokku UNESCOle esitatava taotluse põhikontseptsiooni,» märkis ta. «Praegu käib n-ö liha luudele kasvatamine ehk statistiliste andmete, tekstilõikude jms tervikuks koondamine.»

Ojasaar peab paremaks üheksa korda mõõta ja seeläbi korraliku tööga maha saada kui kiirustades midagi olulist ja Tartule olemuslikku tähelepanuta jätta.

Oma praegusele, kultuuriministeeriumi kirjandusnõuniku ametikohale tõusis ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretäri toolilt.

Ojasaar on avaldanud oma luuletusi kahes kogus. Esimeses neist («Hommikused unenäod», 2006) ei leidu lugemise kohta ridagi. Teises («Unemuusika», 2008) on aga lugemise teemat otsesõnu kahes luuletuses (lk 25 ja 41).

Lugemisaasta intervjuu aegu märkis ta, et lugemisest ja sellest, mida lugemine talle tähendab, on ta kirjutanud mõned seni veel avaldamata luuletused. (TPM)