Sihile viib mõistusega sõit

Et mitte end pildituks sõita, peaks pidevalt vedelikku tarbima ja mitte pelgama sellele kuluvaid lisasekundeid. Foto: Sille Annuk

Pühapäeval hüppavad sadulasse tuhanded rohkem või vähem treenitud ratturid, et läbida 89 või 40 kilomeetrit kuppelmaastikul Otepäält Elvasse. Tartu Postimees uu­ris, kuidas rahvasportlased eneseületusega mõistlikkuse piiridesse jääda saaksid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordiarst Agnes Mägi tõdes, et praegusel ajal tundub rahvaspordiüritustel tähtsaim olevat eelmisest aastast parem aeg ja sõbra ületrumpamine, kuid selle varjus unustatakse iseenda tervis ja võimed. «Kuula iseennast ja hinda end ausalt,» andis Mägi rahvasportlastele lihtsad nõuanded, kuidas oma tervist hoida.

Tartu Maratoni klubi meditsiiniteenistuse ülem Andras Laugamets lisas neile soovitustele tähelepanelikkuse ka teiste sõitjate suhtes. Ta rääkis olukorrast, kui grupis sõitja hakkas sõidu ajal jooma ja hoidis ratast vasaku käega ning kui ta kogemata esipidurit vajutas ja kukkus, siis oli see ohtlik tervele kogunenud grupile.

Laugamets märkis, et nagu jooksmisega, on ka rattasõidus ülekoormuse oht, kuid traumade oht on jooksmisega võrreldes suurem.

Spordijooki või vett

Spordiarst Leho Rips, kes pühapäeval ka ise sadulasse hüppab, sõnas, et tähtsaim on oma keha tunda, seda nii tempovalikul kui võistluseelsel ja

-aegsel toitumisel. Rips on aastatepikkuse kogemusega välja selgitanud, et talle on parim võistluse ajal süüa leiba ja enne starti ajab ta tavapäraselt päkad silma liitrisele Borjomi veele.

Laugamets ja Mägi rääkisid, et kuna maraton tähendab organismile pikalt kestvat koormust, siis on tavalisest veest parem juua mineraalide rohket vett või spetsiaalset spordijooki, kust keha saab kiirelt vajalikud ained kätte. Veidi juua võiks vähemalt iga 20 minuti järel, et janu ei jõuaks tekkidagi.

Rips võtab rajale kaks pudelit vett ja lemmikleiba, lisaks mõned spordibatoonid-geelid, et saaks juba 15–20 minutit peale starti midagi tarbida. Eesmärk ongi see, et keha ei hakkaks üldse nälga ega janu tundmagi, sest hiljem on seda raske tasa teha.

Leho Rips rääkis, et eesotsas sõitjate seas on täiesti tavaline ka see, et tühja kõhu korral pöördutakse kõrvalsõitja poole, kui toidupunkt alles kaugel.

«Mina annan küll alati, kui mul midagi on,» ei pea Rips rahvaspordiürituse konkurentsi liiga tuliseks.  

Aeg hetkeks maha

Esimestest toidupunktidest plaanib Rips joogi sõidu pealt kaasa haarata, et mitte aega kaotada. Kui see tal aga ei õnnestu, siis manustab ta vett kaasavõetud pudelist. Lauga­mets ja Mägi soovitasid harrastussõitjatel siiski igas punktis rahulikult sadulast maha tulla ja süüa, vajaduse korral ka puhata.

Andras Laugamets rääkis ka, et pundis sõites võib mõistuse hääl muidugi liiga vaikne olla, sest adrenaliin möllab, aga endale liiga teha siiski ei tasu.

«Igasugused kihlveod toovad muidugi inimesi rajale ja öeldakse, et ilma valuta pole pingutust, aga kõige õnnelikumate nägudega on rahulikud lõpetajad,» arvas ta.

Lisaks soovitas Laugamets sõitjatel rajale kaasa võtta mobiiltelefoni, et vajaduse korral endale või mõnele teisele sõitjale abi kutsuda.

Rattamaraton

Täna

• 12–19 avatud võistlus- ja messikeskus maaülikooli spordihoones

Homme

• 9–19 avatud võistlus- ja messikeskus maaülikooli spordihoones: registreerimine (kuni 17) ja stardinumbrite väljastamine (kuni 19)

Tartus Tähtvere spordipargis

• 10.45 maskottide rattasõit

• 11–12 tillusõit

• 12.10–12.30 minimaraton

Pühapäeval

• 16. Tartu rattamaraton, Eesti meistrivõistlused maastikurattamaratonis

Otepääl Tehvandi staadionil

• 8–9.50 stardimaterjalide väljastamine

• 10 start (89 km)

• 10–12.50 stardimaterjalide väljastamine

• 13 start (40 km)

Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses

• 12.50 võitja finiš

• 14.15 maastikurattamaratoni autasustamine

• 14.30 rattamaratoni autasustamine

• 18.30 finiš suletakse