Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Tamme
Linnavolinik, Res Publica Tartu piirkonna esimees
Unistada on inimlik. Seda ei saa kellelegi pahaks panna. On mitmesuguseid võimalusi ja mooduseid oma soovunelmaid heietada. Kes teeb seda omaette ja vaikselt, kes kuulutab valjult, et see on just nimelt tema kujutelm.
Tänane Tartu linnavalitsus on valinud oma unistuste väljundiks meie kodulinna arengukava järgmiseks kolmeks aastaks. Esimest korda linnavolikogu töös osalejana on mul olnud võimalus näha, mismoodi Tartut juhtiv Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oma tahtmisi jõuga maksma paneb.
Esimene arengukava variant kiideti heaks linnavolikogu 8. mai otsusega. Just nimelt kiideti kõigepealt heaks ja alles siis saadeti linlastele ettepanekute ja arvamuste tegemiseks.
Linnahalli idee pole küps
Arengukava esimese variandi heaks kiitmise vastu olid kõik linnavolikogus opositsiooni kuuluvad Isamaaliidu, Res Publica ja Mõõdukate saadikud. Linnapea Andrus Ansip sai selle peale lausa tigedaks ja tõstis linnavolinike ees ka häält.
Esialgses «Tartu linna arengukavas aastateks 2004- 2007» oli ette nähtud kulutada 2004. aastal linnahalli tasuvusuuringuteks 200 000 ja projekteerimiseks 800 000 krooni. Ehitamiseks planeeriti 2005. aastal 40 miljonit ja 2006. aastal samuti 40 miljonit krooni. Kokku 81 miljonit krooni.
Linnavolikogu Res Publica fraktsioon tegi ettepaneku linnahalli ehitus linna arengukavast välja jätta.
Põhjendasime oma ettepanekut sellega, et Tartust palju suurem ja rikkam Tallinn ei suuda üleval pidada ei linnahalli ega ka Saku suurhalli. Praegu on mõlemad müügis. Lisaks ehituskuludele tuleks Tartul tulevikus kanda ka linnahalli püsivad ülalpidamiskulud.
Suurkontsertide korraldajad on turu väiksuse tõttu juba praegu oma tegevuse Eestist välja viinud. Suurürituste korraldamisel pole Tartul lootust Tallinnaga publiku hulga pärast võistelda ja kahes kohas Eestis ei hakka ükski maailmatäht esinema. Vanemuine tegutseb publikunappuses ja kahjumlikult, kuigi sai 2003. aastal riigieelarvest 41 miljonit krooni. Linnahall aga riigilt toetust ei saaks.
Tartu laululava on seni rõõmustanud tartlasi ja lähiümbruse inimesi suhteliselt väheste üritustega, pole põhjust optimismiks, et linnahallis pidevalt huvitavaid üritusi ja piisavalt publikut saaks olema.
Arengukavas on ette nähtud Tartu Ülikooli kergejõustikuhalli juurdeehitis, Turu tänava spordihoone juurdeehitis, põllumajandusülikooli spordihoone ehitus, Tamme staadioni renoveerimine, judohalli ehitamine. Nii et spordivõistluste korraldamise kohti on Tartus edaspidi rohkem.
Aga mis kõige tähtsam - linnavalitsus pole enne arengukava kokkukirjutamist teinud linnahalli tasuvuse uuringut ega ka linlastega aru pidanud. Kuidas saab arengukavasse panna objekti, millest pole muud teada, kui et see tuleb suur ja uhke ning hakkab asuma Raadi linnaosas.
Poolt ja vastu
Olen seni kuulnud mitmesuguseid põhjendusi, miks linnahall peab arengukavas olema. Samas on kinnitatud, et ega kõike sinna kirja pandut kunagi ära tehta.
Mullu täideti kavandatust 65 protsenti, kusjuures eriti hästi õnnestus linnavalitsuse hoonete renoveerimine: 3 miljoni asemel kulus 8 miljonit.
Tartus tegutseb 68 spordiklubi ja mitmel neist pole sobivaid treeningubaase. Pole teada, millised spordiklubid saaksid linnahallis treeninguid ja võistlusi korraldada ning mis see spordiklubidele ja lastevanematele maksma läheb.
Raadi linnaosas puudub seni tõmbekeskus, linnahall on planeeritud küllaltki kesklinna lähedale ja sinna saab nii jalgsi kui ka sõidukitega hästi ligi. Seda küll, aga linnahalli jaoks kavandatud maa kuulub seni hoopis kaitseministeeriumile ja läbirääkimised selle maa linna omandisse saamiseks pole veel lõppenud.
Mida varem linnahall ehitatakse, seda väiksema raha eest see tehtud saab ja ehk õnnestub hankida lisaraha ka mõnelt toetusfondilt, mille kukrutesse kõik järjest rohkem vahivad. Tegelikult pole 80 miljonit krooni Tartule sugugi väike raha ja sellele tuleb otsa panna veel ülalpidamiskulud.
Tartu linnahall loodetakse ehitada taibukamalt ja seda hallata paremini kui Saku suurhalli. Võimalik, aga mitte kindel.
Tartlased saavad tulevikus jõukamaks ja suudavad rohkem kallite ürituste pileteid osta. See on küll kindel.
Ühtede soovid õigemad
Mitmed linnavalitsuse liikmed ja volikogu reformierakondlased on rõhutanud, et linna arengukava on eeskätt unistuste väljendamise koht. Mitte alus tulevaste eelarvete koostamiseks ja vastuvõtmiseks.
Seepärast soovitan kõigil linlastel hakata kohemaid üles märkima oma soove, unistusi ja mõtteid, mida võiks Tartus teisiti ja paremini teha, kuhu senisest enam raha kulutada, mida juurde ehitada, kuidas linna arendada.
Järgmine Tartu arengukava võetakse vastu kolme aasta pärast. Loodetavasti suudab seda koostav ja menetlev linnavalitsus ja -volikogu edaspidi rohkem linlaste arvamusi arvestada.
Seekord tehti juba heaks kiidetud arengukavasse ligi 150 parandusettepanekut, millest arvestati valdavalt vaid linnavalitsuse enda esitatuid. Nii et võimulolijad võivad unistada, teised mitte.
Unustada ei maksa sedagi, et just Reformierakond lubas enne mullusügisesi kohalikke valimisi Tartusse linnahalli rajada.