Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas saab vaadata seto kunsti näitust «Valgõ päiv», mis kehtestab jõuliselt setu kunsti kui märgi, kui multikultuurse ja avatud loova fenomeni.
Näituse kuraator, kunstnik Evar Riitsaar on koondanud kahte saali ja koridoridesse mitmesugustes ˛anrides töid - alates maagepunasega värvitud setu naiste linikuotstest kuni noorema põlvkonna kärbseseenetäpilisteks maalitud koolilambikupliteni.
Väljapanekul on ka kuraatori vanaema Kasaku Emmi kootud pikk vaip (põrmandurõivas) ning ema Riitsaari Raili ja tema õpilaste seto tikandid.
Kõrvuti on näitusel ka seto meeste käsitööd - vanaisa Riitsaari Kaaro viljakulp ja Evar Riitsaare ning Ain Raali Pekot ja majaküünla aluseid kujutavad puunikerdused.
Taust mõistmiseks
Näitus annab niiviisi muu hulgas ka ettekujutuse traditsioonilise seto perekonna kunstilise eneseväljenduse vormide kohta. Koos sellega tekib vajalik taust seto kunsti mõistmiseks.
Setomaa on ikka olnud väga käsitöölembene ja kultuuriliselt rikas. Seto kangad on ühed keerulisimad ja peenimad ja seto laulikud ilmselt ühed maailma parimad oma improviseerimisoskuse poolest.
Seto kunst on avatud kunst. Näitusel haakuvad seto kultuuri kuldaega kujutavate Toomas Kuusingu ja Evar Riitsaare suurte piltidega komi etnofuturistliku kunstniku ja märgiuurija Pavel Mikushevi tööd, samuti Peeter Lauritsa looming.
Tema kärbseseene-galaktika all on elustunud ingeri juurtega Eero Iijavoise viimastel aastatel valminud mitukümmend puuskulptuuri, seto pärimuses tuntud pekolast.
Side teispoolsusega
Albert Gulgi lendavad naised ja Sven-Erik Stambergi taevasse lendav liivi ait ei ole seto maailmatunnetuse kontekstis midagi sürrealistlikku.
Side teispoolsusega on kindel rida juba seto hällilauludes ja muinasjuttudes, rääkimata kommunikatsioonist esivanematega ja tulevaste põlvedega pühade ajal või igapäevaelus.
Selle seto kultuuri avatuse, tänapäevasele inimesele muinasjutulisena näiva tahu toob esile noore fotokunstniku Rena Puusepa 14 fotost koosnev seeria. See on pildistatud peamiselt suvel Obinitsas Seto Kuningriigi ja paasapäeva aegsel kultuurifestivalil.
Omaette toredalt on haakunud Malev Toome suured fotopildid ja külamemmest kunstniku Akulina Luikjärve loodud muinasjutuvaip.
Seto kunsti vaimu on kunstirühmituse Obinitsa Grupeering näitustel kandnud tolle kandi kuulus lauluema Hilana Taarka.
Väljapanekul Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas annab Lembit Kiissoni maalitud Obinitsa muuseumitare kollektsiooni kuuluv suur lauluema portree sama efekti mis Ermitaais Katariina Suur.
Näituse kuraator
Väljapaneku nimi «Valgõ päiv» on rida seto hümnist ja tähendab õnneliku tuleviku ootust.
Samanimelise maali autor, näituse kuraator ja sel suvel Seto Kuningriigi ülemsootskaks ehk kuningas Peko maapealseks asemikuks valitud Evar Riitsaar on õppinud kunstiõpetajaks.
Ta on töötanud restauraatorina, õppinud Veneetsias dekoratiivmaali ja Madridis flamenkot ning tutvustanud seto kunsti ja kultuuri näituste ja kontsertidega (ansambel Lõkõriq üks soliste) nii Eesti erinevais paigus kui ka soome-ugri maades.
Alates nüüdsest sügisest hoolitseb Evar Riitsaar muu hulgas ka seto kunstnike järelkasvu eest - ta õpetab oma kodukoha Obinitsa koolis joonistamist ja poistele käsitööd.
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud seto kunsti väljapanekut «Valgõ päiv» saab vaadata 28. septembrini.
Näitus vaatab õnnelikku tulevikku
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas saab vaadata järgmise nädala lõpuni Obinitsa Grupeeringu kunstnike, nende mõttekaaslaste ja hõimurahvaste esindajate töödest koostatud näitust «Valgõ päiv».
Väljapaneku kuraator on kunstnik Evar Riitsaar, kes valiti tänavu Seto Kuningriigi ülemsootskaks ehk kuningas Peko maapealseks asemikuks.
Näituse nimi märgib õnneliku tuleviku ootust ja tuleneb Seto Kuningriigi hümni reast «Et saas valgõt päivä nätä tulõviguh Setomaa».
Kauksi Ülle
Luuletaja