Läinud neljapäeval sai Tartu endale spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi koondava Tartu Spordiliidu, mis peaks linnavalitsuses, kultuuriministeeriumis ja olümpiakomitees hea seisma klubide huvide eest.
Tartu Spordiliit hakkab klubide eest võitlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti suurematest linnadest oli Tartu viimane, kus puudus spordiliit. Tartu Spordiliidu vastseks juhatuse esimeheks valitud judoklubi DO juhatuse esimees Andres Põhjala ütles, et Eesti olümpiakomitee ja kultuuriministeerium ei suhtle otse spordiklubide, vaid piirkondlike alaliitudega.
«Klubidel on erinevad mured. Praegu käib igaüks neid abilinnapea või ministri juures eraldi kurtmas, kuid selleks, et klubide hääl tugevamini kõlaks ja meie soovidega rohkem arvestataks, oligi vaja jõud ühendada,» selgitas Põhjala.
Uus nõuandja
Abilinnapea Laine Jänes tunnustas spordiklubide ühtse katusorganisatsiooni alla liitumist ja avaldas arvamust, et sellisel ühendusel on tugevam ühiskondlik tagasiside, kui seda oli praeguseks tegevuse lõpetanud linna spordinõukogul.
«Linnavalitsusel on otsuste tegemisel oluline kuulda asjast huvitatute nõuandeid ja neid me Tartu Spordiliidu juhatuselt ka ootame,» märkis Jänes. «Spordiliit võiks mõnes mõttes olla opositsiooniline, tulles mõnikord linnavalitsusse ebamugavate või täiesti uute ideedega.»
Spordiliidu asutamisel tegi sulgpalliklubi Triiton juhatuse esimees Mart Siliksaar ettepaneku, et spordiliit võiks olla see, kes paneb kokku noorsportlaste kullafondi. Praegu hakkaks seda linnavalitsuse määruse järgi tegema viieliikmeline komisjon. Laine Jänesele Siliksaare idee meeldis.
Pooled klubid liidus
Tartu Spordiliidu asutajate hulgas oli 26 klubi. Aktiivseid klubisid on Tartus 60 ringis, Andres Põhjala sõnul ongi liidu juhatuse esmane ülesanne kaasata liitu nii palju klubisid kui võimalik. «Kui saame 50 klubi, oleks see hea tulemus,» lisas ta.
Liitu astumise maks on 500 krooni, liikmemaks klubi kohta 1000 krooni aastas. Põhjala on veendunud, et tuhat krooni ei tohiks ühelegi klubile üle jõu käia.
«Iga projekti puhul on oluline see, et mida rohkem raha ise projekti paned, seda rohkem saad ka linnalt ja riigilt lisaraha küsida,» selgitas Põhjala. «Ei anna riik 50 000 krooni, kui ise oled vaid 10 000 krooni pannud.»
Raha hankimiseks nii Eestist kui eurofondidest tahabki liit lähiajal leida omale tugeva tegevjuhi ja raamatupidaja.
Kui liit raha saab, kulub see Põhjala väitel Tartu lastespordiürituste toetamiseks, samuti saaksid sealt lisaabi klubid, kellel on kitsikus käes või kellel on vaja abi näiteks mõne sportlase võistlusele saatmisel.
Spordiliidu asutamiskoosolekul valisid asutajad ka juhatuse ja jagasid selle liikmete vahel tööülesanded.
Juhatuse esimehele Andres Põhjalale jäid kahevõistlusalad, Janika Mölderile (VK Janika) võimlemine, Harry Lembergile (Tartu Ülikooli akadeemiline spordiklubi) kergejõustikualad, Tõnu Lustile (Taba-89) pallimängud, Jaan Veerannale (SK Velo) tehnilised alad ja Mart Siliksaar tegeleks mänedmendiga.
Tartu Spordiliidu juhatuse esimene koosolek on kavas juba homme, mil valitakse liidu aseesimees. Klubi üldkoosolek hakkab koos käima kaks korda aastas - kevadel ja sügisel.