Krismar Rosin: kallis jõuluvana!

Foto: TPM

Kõigepealt tahan sind tänada eelmiste aastate kingituste eest. Need sokid, raamatud, kommid, kampsunid ja kinkekaardid olid tõesti asja eest. Tänavu aga tahan muutust, seepärast kirjutangi.

Esiteks tahan, et hoiaksid raha kokku (on ju esimesed majanduskriisi jõulud) ja teiseks soovin, et kasutaksid oma mõjuvõimu ja isikukultust, et veenda inimesi rahakasutust parandama.

Vähemalt ürita seda muuta! Raha pidavat rattad käima panema, aga sina pane ratas õigetpidi käima. Aitan sind nõuga ehk soovidega, kuidas mammonat taltsutada.

Nõidadele aru pähe!

Esiteks soovin, et käsiksid Tansaaniast pärit ametikaaslasel oma inimestele aru pähe panna. Nimelt lugesin Õhtulehest uudist, et albiinode jahtimine Tansaanias on väga murettekitav.

Albiinosid jahivad banded, kes surnukehad nõidadele toimetavad. Rahvapärimuse kohaselt tehakse nende jäsemetest, nahast, juustest ja suguelunditest nõiajooke, mis pidavat kiiresti rikkuse tooma.

Praegu on kaugel Ida-Aafrikas tapetud viiskümmend kolm albiinot ja sada viiskümmend tuhat kardavad elu pärast. Elu pärast tasubki karta: nõiad on valmis maksma albiino surnukeha eest kuni 600 000 Eesti krooni.

Kuidas on võimalik, et maailma ühes vaeseimas riigis leidub nõidu, kellel jaksu selline summa välja käia? Eriti kurb, et nii palju raha kulutatakse inimtapmise otstarbel. Ja siin ongi mul sinu abi vaja, kallis jõuluvana. Ma soovin, et sa teeksid Tansaania jõuluvanale selgeks, et tema kohustuseks on kaotada selline ebainimlik rahakulutamisviis.

Soovita tal näiteks nõidu ähvardada kingist ilmajäämisega – ehk võtavad aru pähe. Meil ei ole vaja uut genotsiidi. Las Tansaania jõuluvana seletab nõidadele, et nõiajooke tehakse eksootilistest taimedest ja raha saab hoopis otstarbekamalt kasutada.

Käsi ametivennal kogu raha endale võtta ja las ta ostab selle eest igale tansaanlasele tõlgitud ÜRO inimõiguste deklaratsiooni, veedestilleerimispumba ja ohtralt küüslauku. Paar kondoomi ei teeks ka paha.

Ära arva, et sina kergelt pääsed. Ka sina pead idiootset rahaliiklust tõkestama. Mina kui noor ja õiglustundega inimene tahan, et lõppeks Eesti rahva mõnitamine, st masu ajal kõrgete palkadega liputamine.

On lausa kohutav kujutada mitme lapsega peret hädiselt kaetud laua taga, külm aknast ja uksest sisse tungimas, kui samal ajal tuleb televiisorist uudis, et riigimehed otsustasid veel rohkem mammonat riisuda.

Veel kujutan ette miinus kahekümne kraadiga väljas kõmpivat tudengit, nina punane, kehas värin ja palavik, ise masendunud ja meeleheitel, sest ei jätku raha bussipileti jaoks. Kuhu see kõlbab, jõuluvana?

Rahapatakas Pärnale

See ei kõlba kuhugi! Tee midagi. Ähvarda riigimehi, jäta nad kingituseta, luba vitsa anda. Võta ära nende ametiautod ja lase neil ise surmkülmas öös kodu poole tuiata. Võta ära osa nende palgast ja osta selle eest korralik hulk prožektoreid Vabadussamba juurde.

Riigijuhid ei saa aru isegi sellest, et tšehhidest sambainsenerid koorivad meid monumendiga, mille parandamiseks on vaja pidevalt uut raha. Tühja sest samba sisevalgusest, aitab juba tšehhidele joomisraha andmisest – kui me neile seda nii palju anname, siis me ise ei saagi Euroopa esijoodikuks! Jäta Jaak Aaviksoo kingipakita.

Loodan, et suudad veel edasi lugeda. Olen veidi kriitiline, tahan, et mõistaksid mind: olen vaikinud kõik need aastad, hoidnud kõike vaka all. Siiamaani närib hinge, et oled riigiisadele ikka kingipakid toonud vaatamata sellele, et nad kasutasid hiigelsumma häbiväärse kampaania «Wel­­come to Estonia» peale.

Eestlane ongi vaene inimene, kes teiste puhul koonerdab, kuid oma papi lööb ühe laksuga laiaks, võimalikult kasutult ja ebaotstarbekalt.

Päriselt aga masendas see, kui lugesin, et tõelise eestluse reklaamija Priit Pärna materiaalne tulevik ei ole kultuurikärbete tõttu kindel. Kahe aastaga seitse auhinda teeninud kaks animafilmi on kindlasti Eestile parem reklaam kui üks tobe ingliskeelne slogan, mis ilutseb vahel lennujaamas ja enamiku ajast viinapudeli peal.

Jäta kultuursetele riigiisadele-emadele kink viimata, hoia nende arvelt kokku ja kingi suur rahapatakas Pärnale.

Miljonid süütutele

Veel huvitab mind, kuidas on lood riigi õigussüsteemi parandamisega. Mäletad, saatsin sulle üle-eelmisel aastal SMSi, kus käskisin õigusmeestele pakk andmata jätta. 2007. aastal maksti neli miljonit krooni valurahaks inimestele, kes olid süütuna süüdi mõistetud. Kuidas on tänavu?

Loodan, et su tengelpung on parajalt täis, et maksta veel neli miljonit neile inimestele – ega see kibedus, kurbus, trots, meeleheide, ajakadu, ebaõiglus ja häbi naljalt kao.

Ürita nende süütute inimeste elu paremaks teha. Kingi neile võimalus veeta sulnis jõuluõhtu rikkaliku jõululaua taga, taustaks kaunis muusika, kenasti ehitud jõulupuu, mõnus kaminasoojus ja kingikuhi lastele ja vanadele.

Jäta riigiisadele-emadele kink viimata, hoia nende arvelt kokku ja kingi suur rahapatakas priit Pärnale.

Ahjaa! Kindlasti käsi USA kolleegil kõik sealsed õigusmehed kinkideta jätta – alates 1967. aastast on surmanuhtluse pärast hukkunud üle tuhande süütu inimese. Olen õnnelik, et sina pole oma rahva vastu nii vastik olnud. Kuigi sa 365 päevast enamiku niisama passid, tean siiski, et sa hoolid oma rahvast.

Aitäh, jõulumees, et viitsisid kirja läbi lugeda. Aitäh ette selle eest, et hakkad tegutsema. Ma usun sinusse. Ahjaa, sokke, raamatuid, kinkekaarte, mett ja muud seesugust sa seekord tooma ei pea, täida lihtsalt mu soovid. Pane rattad õiget pidi käima.

PS Kui sul raha puudu tuleb, siis kasuta Coca-Colalt saadud reklaamiraha. Olen kindel, et sul on seda veel alles, sest tänavu sa ei roninud karastusjoogi sildi peale. Tore, et tarbimispüha esimees jättis seekord tarbimistola mängimise (imelik, et tegid seda majanduskriisi ajal).

PS Unustasin ühe asja. Kui su USA kolleeg samuti rahapuudust kurdab, siis las ta võtab raha miljardeid neelavaist kaalulangetamisprogrammidest. Ja las saadab paar miljardit ka siia, teadupärast on meil riigieelarve siiamaani negatiivne.