Eluraskusest tiine õhk pühadelõunal

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

Nelja lapse isa Nikolai pajatab jalalt jalale tammudes, et tuli kohale nagu ülejäänudki poolsada sabas külmetavat näljast sotsiaalosakonna sõnumi peale – saab tasuta kõhutäie.


Õues on kümmekond külmakraadi ja varbaotsad külmetavad sedavõrd, et kisuvad krampi. Pika seismise peale on Nikolai minu ees läitnud juba kolmanda sigareti.



Laiast hambutust naeratusest ja heasoovlikest vesiselt läikivatest silmadest paistavad Nikolai raskustega küntud eluvaod. Samas, kes siis «sea moodi» sööma hakkab – ühes sõbraga abivajajatele mõeldud tasuta pühadelõunale tulnud Nikolai pole ära öelnud ka hommikusest «100 grammist».



Pauluse kiriku vastas asuvasse Sodiaagi kohvikusse mahub korraga lauda istuma poolsada inimest. Ukse taga looklevas sabas seisab ühtelugu teine sama palju ootel.



Seisab nii valusasti elu hammasrataste vahele jäänuid kui ka värskelt töö kaotanuid, hoolitsetud ja mantlites prouasid ning piinliku täpsusega viigitud pükstes vanahärrasid. Kõik nad pääsevad ühel hetkel kohviku kitsukesse imalast kapsalõhnast paksu ja läbihingatud õhuga ruumi sööma.



Kõht verivorstist, kapsast, praelihast ja magustoidust täis, lahkuvad nad Pauluse kiriku koguduse ja Tartu linna heategijatele tänava pilgu heites ning ilusaid pühi soovides. Ja nii saab pühadesöömaajast osa üle 400 inimese.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles