Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
Viti järve naabruses vaatetorni tegevad Võrumaa mehed on jämedatest palkidest ehitise püsti pannud vanaisade kombel - sae, kirve ja käterammuga -, sest masinad torni juurde ei pääse.
«Kui torn valmis saab, müüme vintsi oksjonil kalli raha eest maha,» lubas Elva-Vitipalu maastikukaitsealale vaatetorni ehitava ASi Kurmik töömees Kalev Kaust.
Traktoriga said Võrust pärit firma viis puutöömeest tornile paika panna vaid esimesed üheksa palki, ülejäänud sikutasid nad üles oma päevinäinud, aga tubli vintsiga. Kui palju neid ülejäänud palke oli, ei osanud ehitajad öelda, torni tegemiseks kulus palke ligi 30 tihumeetrit.
Tartu suusamaratoni raja äärde kerkival 20 meetri kõrgusel vaatetornil on üheksa korrust, alt on torn 5,5 x 5,5 meetrit lai ja ülevalt 4,5 x 4,5 meetrit.
ASis Märja projekteeritud vaatetorni ehitamine algas mullu oktoobris, siis valasid ehitusmehed vundamendi. Puidukaitsevahendiga sügavimmutatud palke hakkasid ehitajad paika panema mais.
Järgmisel nädalal asuvad nad viimase ja kõige raskema töö kallale - ees ootab katusepanek. «Tornide katused tehakse tavaliselt maas valmis ja tõstetakse siis kraanaga peale,» rääkis Kalev Kaust. «Meie nii teha ei saa, kraana siia ei mahu. Töö tuleb ära teha ronides ja rippudes.»
Elva metskonna metsaülem Rein Rinne ütles, et pärast torni valmimist kavatseb metskond puhastada võsast ja puudest väikse Viti järve ümbruse.
Vitipalu matkaradade algusest on tornini ligi kilomeeter, autoga sinna ei pääse. Korraga võib torni ronida 25-30 inimest.
Viti järve äärde ligikaudu 400 000 krooni maksva vaatetorni tegemist võtavad eest ja rahastavad Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK), Tartumaa keskkonnateenistus ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus.