100 +

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

100-aastane Ilda Olt Ta elab Tartu hooldekodus ühes toas oma 75-aastase voodihaige lapse Klaaraga ja hoolitseb tema eest ise, nii palju kui jaksab. Oma mehe kaotas ta autoõnnetuses ajal, mil Klaara oli pooleteisene, ning rohkem lapsi tal ei ole. Pitsiga padjapüürid on ta oma käsitöö. Ilda ehtis end pildistamiseks ja ilusad kuldse läikega kõrvarõngad otsis talle hooldaja Nadeþda Teimann. «Nii kui elu antud on, nii tuleb olla,» ütleb Ilda Olt.

FOTO: Margus Ansu

Tänavusi jõule tähistab Tartus 11 eakat kodanikku, kel on eluaastaid 100 ja enam. Tartu Postimehel õnnestus peaaegu kõigiga neist vahetult enne pühi kohtuda ning nende tervise ja elujärje kohta täpsemalt pärida.

102-aastane Linda-Elisabeth Kört See vokk, mille taga Linda-Elisabeth Kört istub, on tegelikult ta väimeespoja ema Amilda Valgu jagu ning vähemalt 150 aastat vana. Seda vokki jagasid nad tütremehe emaga aastaid ja nüüd, kus Amildat enam elus pole, kuulub vokk üleni talle. Linda-Elisabeth Kört hoiab seniajani vardaid käes ja koob noorematele põlvedele sokke. Elab koos oma tütre Malle Valgu ja ta mehe Reinuga. Tal on kaks last, neli lapselast ja viis lapselapselast.

FOTO: Margus Ansu

101-aastane Albert Peebo Tema selja taga olev puhvetkapp on ta isa, tislermeister Jaak Peebo kätetöö. Kapi omapärase värvi kohta lausub Albert Peebo, et see oli esialgu mustaks peitsitud ja siis hõbedaga üle hõõrutud. Albert oli ise samuti puutöömees ja suur tehnikahuviline. Ta elab Tähtveres koos oma noorema tütre Sirje Kokassaare perega, 88-aastane kaasa Lindagi veel seltsiks.

FOTO: Margus Ansu

100-aastane Maria Tarassova Ta on ingerisoomlane, kes kaotas sõja ajal oma kaks väikest last ja mehe. Elu on teda väntsutanud Venemaalt kord Soome, kord Eestisse, siis Siberisse ja siis jälle tagasi Eestisse. Ta on teinud eluaeg kolhoosis rasket põllutööd. Nüüd elab oma õetütre Galina Klementi hoole all, kes valvab nii tema kui ka oma ema ehk Maria õe, 93-aastase Jekaterina Puki järele. Vahel jutustavad õed omavahel, aga et üks ei kuule ja teine ei saa hästi aru, siis jääb see jutt sageli katki.

FOTO: Margus Ansu

105-aastane Alla Kaljula Tema veedab jõulud taastusravikliiniku õendushooldus­­osa­­konnas. Öökapile asetatud fotol on Alla Kaljula 25-aastane, üles võetud naiskorporatsiooni Lembela liikmena. Näppude vahel hoiab ta väikest piiblit, mis on jäänud talle ta isast, Pauluse kiriku teenijast Karl Kreelast. Alla Kaljula on olnud hilise eani tugev ja terve. Haiglas käib teda iga päev treenimas tütar Helju-Viivi Kaljula. Lapselapsi tal ei ole.

FOTO: Margus Ansu

101-aastane Amanda Põder Ta oli nooruses Kivisilla juuksuriäri omanik, kus üks ta püsiklientidest oli kirjanikuhärra Oskar Luts. Hiljem õppis velskriks-ämmaemandaks. Vanemas eas oli Amanda Põder rahvakunstikoondise Uku meistertikkija. Amanda põlve peal istub tütretütretütar Mette Marii Pärn. «Minu väikene kullerkupp!» ütleb vanavanaema Mette Mariile, kui see talle sülle ronib. «Amanda on meie pere rõõmurull,» ütleb tütar Maie Oras, kelle juures ema elab. Amanda Põdral on varandust palju: kaks last, viis lapselast ja 11 lapselapselast.

FOTO: Margus Ansu

100-aastane Adele Soomets Adele Soometsa abikaasa jäi sõja ajal kadunuks, nii ei olegi tal endal lapsi ega lapselapsi. Temast sai hoopis oma õe Mari Simsoni pere liige. Nüüd, mil õde ammu surnud, on ta oma õelastele ja õe lastelastele kallis tädi ja vanatädi. Adele Soomets elabki praegu oma õetütre Maret Ulbi pool. Praegu ei ole ta tervis just kõige parem ning seepärast on siin leheküljel pilt, mis on võetud pool aastat tagasi Adele Soometsa 100. sünnipäeval.

FOTO: Margus Ansu

100-aastane Elfriede Toming Ta on olnud 33 aastat lasteosakonna hooldusõde, töötanud ka trükikojas ja olnud kantseleitöötaja. Veel kolm kuud tagasi elas ta omaette väikses katusekorteris Kastani tänavas ja sai kenasti hakkama. «Olin seal nagu pööningurott,» naerab ta. «Nüüd elan koos poja ja miniaga, olen väga rahul. Lapsed on mul korralikud.» Elfriede Tomingal on kaks last, kolm lapselast ja neli lapselapselast.

FOTO: Margus Ansu

103-aastane Ella Vassar Ta on põlistartlane ja elanud pika elu Õnne tänaval. Saab seal seniajani üksi hakkama, tütar ja tütretütar käivad teda iga päev vaatamas. «Emal on mul raudne iseloom,» räägib tütar Tiina Kõiv. «Kui talle nüüd jõuluks süldi toon, keedab ta selle kindlasti oma maitse järgi ümber.» Ella Vassar on diplomeeritud peotantsuõpetaja. Klaver, mille ees ta siin pildil istub, on tema klaver. Praegu küll pisut häälest ära. «Tema aeg on siin toas seisma jäänud,» ütleb tütar. «Ta elab oma elu minevikumälestustele mõeldes.»

FOTO: Margus Ansu

101-aastane Artur Lang Ta elab tütre Kai Pungeri juures Mellistes ja saab enda eest hoolitsemisega ise hakkama. Talle meeldib värskes õhus toimetada, aias töötada ja puid lõhkuda. Kui just peab toas istuma, loeb Artur Lang kõik lehed läbi. On suur ajaloohuviline. Artur Lang on eluaeg lihtsat füüsilist tööd teinud, puusepp olnud, hobuseid kasvatanud, põldu harinud. Tal on kaks last, viis lapselast ja 10 lapselapselast.

FOTO: Margus Ansu


Lugeja süda võib rahulik olla. Nad on hoitud ja armastatud ning kui mõni neist ei saagi jõule vastu võtta oma päriskodus, on ta ümber ikkagi lahked inimesed, kes teda valvavad ja ta heaolu eest seisavad.



Siit portreteeritavate seast on puudu vaid 101-aastane Kamilla Lätt, kes peaks Tartus elama, kuid keda tema elukoha-aadressilt Tartu Postimehel leida ei õnnestunud. Ka naabrid ei osanud ta kohta värskemaid teateid jagada.



Aga ülejäänud kümmet vaadates mõelge korraks, kui pikk on olnud nende inimeste elu, kui palju on nende silmad näinud ning kui tugevad, tublid, vaprad ja ilusad nad on!



Kui nemad sündisid,
oli maailm selline


1904


Asutati Noor-Eesti kirjastus. Jaapan kuulutas Venemaale sõja. Ajalehe Daily Illustrated Mirror esiküljel ilmus esimene värvifoto.



1906


Avati Vanemuise uus, Helsingi arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi valminud teatrimaja. Sündisid eesti keeleteadlane Pent Nurmekund ja luuletaja Betti Alver ning vene helilooja Dmitri Šostakovitš.



1907


Asutati Eesti Kirjanduse Selts. Tartus nähti esimest iseliikuvat ekipaaži ehk autot. Sündis rootsi lastekirjanik Astrid Lindgren. USAs loodi esimesed õhujõud maailmas.



1908


Tartus Heinaturul avati esimene paikkino, mis hakkas kandma nime Illusioon. Sündisid eesti maadleja Kristjan Palusalu, sõjaväelane Alfons Rebane ja koorijuht Gustav Ernesaks. Müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T. Väidetavalt jõudis Põhjapoolusele esimesena Frederick Cook.



1909


Asutati Eesti Rahva Muuseum. Sündis põllumajandustegelane ja Vellavere ilmaennustaja Vadim Želnin. Rooma paavst Pius X kuulutas Jeanne d’Arci pühakuks.

Tagasi üles