Vambola Paavo: lätlased äratasid Tartu. Tulevik on meie endi käes

Vambola Paavo . Foto: .

Rahvusvahelise lennuühenduse eest võlgnevad tartlased tänu lätlastele. Nende lennufirma  agressiivne ja ootamatugi tegevus suve hakul – me tuleme ja alustame Riiga lendamist – tekitas mõneski ametimehes kõhedust.

Kaheksateistkümne aasta järel taaskäivitus siit rahvusvaheline liiklus, mis annab nüüd võimaluse jõuda maailma mis tahes punkti. Seda kummalisem on mõne isiku virisemine liini mõttetuse üle  või pahurdamine, et milleks provintsile lennujaam. On ju üks ja moodne Tallinnas!

Tänapäevane õhuliiklus Lõuna-Eestist on eluliselt tähtis. Tartu on maailma lennunduse kaardil ja meid teatakse nii Aafrikas kui Lõuna-Ameerikas. Ülenurme lennujaam kannatab vaatamist ja sisse astudes tõded, et imed võivad tõesti sündida. Aga kui poleks olnud Air Balticut, võinuks kõik olla endises seisus.

Saaremaalt Riiga

Estonian Airile ja ainult Stockholmi liinile lootes oleksime olnud endiselt ääremaa.

Küllap kartis Tallinna Lennujaam uue konkurendi teket ning sedagi, et lätlased ampsavad magusa suutäie. Riialaste aktiivne pressing pani Tallinnaski asjad liikuma, aga nüüd mõtlevad lõunanaabrid tõsiselt 2010. aastal lendamisest kolmnurgas Riia-Kuressaare-Tartu.

Ehk saame järgmisest kevadest Ülenurmelt juba tunniga Saaremaa pealinna, seal paar päevakest mõnusalt puhata ja kui väga viitsida, võib minna korraks Riiat kaema ning siis rahulikult koju tagasi lennata. Jääb ära närvikulu ja väsitav teekond Saaremaale ning nüriks tegev praamijärjekord, ajakulust rääkimata.

Selle nimel soovitan linnavõimul aktiivselt tegutseda – Air Balticule tuleb lobi teha ja kallutada neid ka riigisiseseid lende tegema. Laseme lätlased endi õuele ja kasu on mitmepoolne.

Olen mõelnud sellelegi, et kui Estonian Air tegutseb Tallinna-Kuressaare liinil, siis miks suhtutakse tõrjuvalt Tartu-Tallinna lendudesse. Maksujõulist klientuuri leiaks Emajõe kaldalt kümneid kordi rohkem kui Saaremaalt.

Saaks ju vedada inimesi hommikustele lendudele ja toimetada lõunaosariiklased õhtustelt lennuki saabumistelt enne päeva vahetumist koju. Lisaks veel ärimehed, kellel on vaja pealinnas kiiresti asju ajada. Autoga kulub ainuüksi edasi-tagasi sõidule üle nelja tunni. Vahemaa nii Tallinnast Kuressaarde kui ka Tartusse on umbes 180 kilomeetrit. Kes ärataks Estonian Airi?

Sihikul Helsingi

Kui  kodune lennufirma tõrjub Tartut, võtavad lätlased varsti üle kõik Tartust lähtuvad liinid.

Tõsiasi on seegi, et üle Riia Rootsimaa pealinna lennates tuleb pilet koduse lennufirma teenetest tervelt kolmandiku võrra odavam.

Tartu lennujaama käidu-juht Rein Mark kinnitas hiljuti, et nüüd, kui lennujaam on saanud uue ilme, pööratakse pilgud taas Finncomi poole. Sihikule võetakse Helsingi, mis on praegu lennukaardilt kadunud.

Kardan, et kui soomlased põhjamaalaslikult kaua mõtlevad, võib siingi Air Baltic ette jõuda. Lätlaste haare regiooni ja Eesti turu hõivamisel on tõesti jõuline.

Kui keegi tahab norida naabrite lennumasinate ja teenindamise üle, siis enne ütlemist mõelgu üheksa korda. Eestlaste neli Boeingut ning kaks Saabi ei kannata võrdlust naabrite 20 Boeingu ja 11 Fokkeriga. Lennupargi suuruses pistavad lätlased rinda Kesk-Euroopa tugevaima, Czech Airlinesiga. Meil jääb üle ainult häbeneda.

Tartu lennujaam vajab julgust ja tuge. Seda peaksime kõik pakkuma, sest Tallinn meile kandikul midagi ei too ega hakka seda tulevikuski tegema. Peame olema ise tegusad ja aktiivsed.

Palju on räägitud problemaatilisest instrumentaalmaandumise süsteemist (ILS). Nii kaua, kuni seda seadet pole, ei saa lennukid udus ja keerukamates ilmaoludes maanduda. Lendude pidev nihutamine või ärajäämine suurendab usaldamatust.

Heitlike ilmadega sügistalvisel ajal ei julge Tartust paljud Riias või Stockholmis ümberistumisega lendu ette võtta, sest ei saa olla kindel, kas see ikka läheb korda. Neid juhtumeid, kus Riia on lennu tühistanud, on sügisel olnud mitu. Mida rohkem klient pika ninaga jääb, seda enam hakkab ta mõtlema teistele võimalustele.

Nüüd on teatatud, et tuleval aastal saab Tartu lennujaam vajalikud navigatsioonisüsteemid – loodame, et nii ka läheb.

Kutsuda odavlennufirma

Miks mitte meelitada Tartusse odavlendusid pakkuv firma Ryanair? Kui nõudlust on ja pealinnas maandumistasud krõbedavõitu, võiksid nad alustada oma lendusid siit. Odavlennufirmad ei lenda ka Soomes Helsingist, vaid hoopis Tamperest ja Oulust. Tasuks üritada ja Ryanairile pakkumine teha – vähemalt on proovitud.

Ülenurme lennuvälja 1800-meetrine rada võimaldab vastu võtta ka Boeing 737-500 tüüpi õhusõidukeid. Maandumistasud tooksid lennujaamale sisse raha ja iga uus sihtpunkt looks juurde töökohti. Riigi tehtud suured kulutused tuleb tagasi teenida.

Vähetähtis pole seegi, et Tallinnale saab väikese ninanipsu mängida. Odavlennufirmad tooksid Tartusse ja tervesse regiooni turiste ning miks mitte ka uusi ärimehi. Kallite äriklasside asemel on ärimehed hakanud viimasel ajal kasutama odavamaid lennuvõimalusi.   

Kohalikud turismiedendajad ja linnavõim võiksid koos Ülenurme lennujaamaga teha  mõttetalgud ning panna paika tulevikusihid. Tartust kui konverentsiturismi sihtkohast ja üldse atraktiivsest linnast rääkides tuleks ära kasutada kõik tegutsemisvõimalused.

Lätlased on igal juhul pannud rattad veerema ja saavutanud ka märkimisväärset edu.

S

amal teemal: «Tartu sai korraliku akna maailma», PM, 10.12.