Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Jaaniõhtul autokumme põletades ei maksa loota, et keskkonnainspektorid on end jaanitule ääres nii mõnusalt sisse seadnud, et ei raatsi väljakutse peale sõita loodusesaastajat trahvima.
Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhtivinspektor Silva Prihodko kinnitas, et märgates 23. juuni õhtul kerkimas kusagilt musta suitsusammast ning helistades inspektsiooni tasuta häirenumbril 1313, ei maksa karta, et keelatud põletusmaterjali tarvitaja jääb karistuseta.
Prihodko nentis, et loomulikult pole jaaniõhtul inspektorite põhitegevus autoga mööda Eestit sõitmine ja iga pisimagi seaduserikkumise kindlakstegemine. Samas ei võta keskkonnainspektsioon jaanilaupäeva erandliku päevana, mil võib põlema pista ükskõik mida ning mis tahes koguses.
Ei kummi, ei plasti
Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et tulle ei tohi panna autokumme, kilekotte, plastpudeleid ega muid jäätmeid, mille põletamisel paiskuvad õhku kahjulikud ained.
Igasuguse põlemisega kaasneva vingugaasi, lämmastikoksiidi ja tahma kõrval lisandub jäätmete põletamisel atmosfääri väävliühendeid, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ning raskemetalle.
Osa kasutatud rehve võib sisaldada klooriühendeid, nende põletamisel eraldub keskkonda vähki põhjustavaid dioksiine. Jäätmete avapõletamisega kaasneb alati suurem tahmakogus, mis on nähtav tumeda suitsusambana.
Keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna vaneminspektor Lea Visnap ütles, et õhusaastaja trahvimiseks ei pea inspektor põlevat kummi- või plastihunnikut oma silmaga nägema. Piisab, kui on tunnistajaid, kes esitavad kirjaliku avalduse, või on koostatud tuletõrjeraport.
Silva Prihodko sõnul pole olemas valemit, mille järgi arvutada keelatud põletusmaterjali kasutaja trahvi suurust, kuid maksimumtrahv selle teo eest on 18 000 krooni.
Pääseda võib hoiatusega
Kui keskkonnainspektor loeb välisõhu saastamise ulatuse vähetähtsaks, võib karistus piirduda hoiatustrahviga, mis on füüsilistele isikutele 25 kuni 200 krooni. Keskmine trahv füüsilisele isikule jäätmete põletamise eest on statistika järgi mõnisada krooni.
Lea Visnap meenutas oma praktikast paari autokummi ja õliste kaltsude põletamise juhtumit, kus ta määras seaduserikkujale 1200-kroonise trahvi.