Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
Lisaks uuele põrandale on Võnnu kirik saamas oma rohkem kui paarisaja aastasele tornile selle eluea teist katet, tinatatud raudpleki asemel hakkab tornikiiver kandma kaugele paistvat vaskplekki.
1783. aastal pikendati Võnnu kirikut paarkümmend meetrit lääne suunas ja samal ajal ehitati kirikule ka torn. Toona kaeti see tinatatud raudplekiga, mis püsis tornikiivril selle aasta alguseni.
«Vana plekk oli juba üle oma piiri,» ütles ehitamise poolelt Võnnu kiriku noorenduskuuri vedav arhitekt Tõnu Parmakson. «Valtsid ei pea nii pikale ajale vastu, lähevad lahti.»
Vanamoodi uus
Veel halvemas seisus kui vana plekk oli aga tornikiivri puitosa - see tuli Võnnu kirikus ehitustöid tegevatel OÜ Frantsiskuse töömeestel otsast lõpuni välja vahetada.Tornikiivri puitosade väljavahetamisega alustati juba mullu. Kaks plekkseppa asusid tornikiivrile uut katet panema 1. aprillil.
Uus kate koosneb paljudest väikestest plekitahvlitest - üks tahvel on 25 x 30 cm suur ehk paraja taskuräti mõõtu. «Väikese tahvli eelis on see, et seda tuleb tihedalt klammerdada,» selgitas Parmakson. «See on vana ehitusvõte. Tegijale tülikas, aga tänuväärne, sest annab tehtud tööle pika ea.»
Plekksepad lõpetavad tornikiivri vaskplekiga katmise paari nädala pärast. Krohviparanduste tegemiseks ja töödele punkti panekuks kulub kokku veel ligi kuu.
Küsimusele, kui kaua peab Võnnu kiriku tornikiivri uus kate vastu, vastas Parmakson, et paarsada aastat kindlasti.
Võnnu kiriku tornikiivri kordategemiseks andis muinsuskaitseamet mullu 300 000 ja tänavu 385 000 krooni.
Romantiline põrand
Võnnu kiriku uus põrand on õigupoolest hästi unustatud vana. Kui ehitajad kiriku puitpõranda vammi pärast üles võtsid, tuli selle alt nähtavale tellispõrand. «See on heas korras ilus ja romantiline põrand,» märkis Parmakson.
Tänavu ehitajad peale tornikiivri uuendamise ja vana tellispõranda vuntsimise Võnnu kirikus rohkem töid ei tee. Ka riik sel aastal Võnnu kirikule rohkem raha ei anna.
Võnnu kiriku asutamisajaks peetakse aastat 1232. Umbes neli aastat hiljem valmis seal esimene kirik, millest pole aga tänaseks midagi säi-linud. 1870. aastal kuulus Võnnu kiriku kogudusse ligi 10 000 hinge, praegu on neid alla paarisaja.