/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2009/12/15/283082t1h7618.jpg)
Rannu lähistel metssigu passinud jahimehed juhtusid peale suurele hundikarjale, kelle liikmed olid külas hiljuti kurja teinud. Nüüd on see kari kolme võsavillemi jagu väiksem.
Kari võsavillemeid sattus jahimeeste püssitoru ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oli suurem kari, hunte oli kokku üheksa,» rääkis Rannu jahiseltsi esimees Valdo Hermann laupäevasel metsseajahil Kureküla all metsas kohatud võsavillemitest. «Rannu kandis on seni ringi liikunud üksikud hundid. Karjas liiguvad nad Puhja kandis, rohkem kohtab neid Emajõe ääres.»
Et jahimeestel oli hundilaskmisluba olemas, võeti võsavillemid kirbule. Ühe hundi lasi maha Rannu jahiseltsi liige Kalev Jenas ja teise tabas ta seltsikaaslane Maksim Jesin. «Maksim on veel algaja, temale oli see esimene hunt,» muheles Hermann. «Kalev on meil aga juba kogenud hundikütt, ta lasi hundi ka mullu.»
Jahimeestest hirmunud kari põgenes Kurekülast Sangla poole. Rannu jahiselts andis putku pannud võsavillemitest kohe teada Konguta jahiseltsile. Selle mehed läksid huntidele ette.
«Viis jõudis minema joosta, aga viimase saime kätte,» rääkis Konguta jahiseltsi esimees Aivar Kukin. Karja viimase, üksiku looma tabas Konguta jahiseltsi liige Indrek Sütt, kellele see susi oli esimene.
Koerad kaovad
Lastud kolm hunti olid emased, silma järgi hinnates kaks aastat kaheksa kuud kuni kolm aastat kaheksa kuud vanad loomad.
«Hundiprobleem suureneb, kui neid ei kütita,» märkis Hermann. Kuigi Rannu kandis pole suuri lambakarju, kus kriimsilmad saaksid kurja teha, on nad sealgi korda saatnud üht-teist sellist, mis inimestel hinge täis ajab.
Läinud neljapäeval viisid hundid Kurekülast ligi neli kilomeetrit kaugemale jääva Kobilu ühest majapidamisest ära kolmeaastase isase koera. «Ainult pea ja üks jalg oli koerast alles jäänud,» rääkis Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor majavalvuri kurvast lõpust.
Et see tükk on huntide töö, andsid tunnistust maja lähedalt leitud jäljed.
«Läinud aastal viisid hundid meie ühe jahimehe kodust keti otsast koera minema,» lisas Hermann. «Ainult läbinäritud kaelarihm oli maha jäetud.»
Probleem suureneb
«Hundid on üha suurem probleem,» kinnitas Amor. «Näiteks Järvseljal lasti tänavu sokujahi ajal vaid üks sokk. Hundid, ilvesed ja karud on palju väiksemaid loomi lihtsalt ära söönud.»
Lisaks nädalavahetusel Rannu lähistel tabatud kolmele hundile on läinud kuul alanud hundijahi ajal Tartumaal lastud veel üks võsavillem. Selle isase hundi lasid 7. novembril Järvselja jahiseltsi kütid. Jõgevamaal on Mustveest Palani ulatuvates metsades küttimas käivad Kullavere jahisektsiooni mehed lasknud kaks hunti.
Muide, hundid Rannu jahimeeste seajahti väga ei rikkunud. Laupäeval lasid nad ühe ja pühapäeval kolm metssiga.
Hundijaht
• Tartumaal tohib 1. novembrist tuleva aasta 28. veebruarini kestva hundijahi ajal küttida 8 ja Jõgevamaal 15 võsavillemit. Eelmise hundijahi aegu võisid Tartumaa jahimehed küttida 13 hunti, kellest tabati 11.
• Läinud aastal elas Eestis hinnanguliselt paarsada hunti. Eelmise hundijahi aegu võis üle Eesti lasta 95 looma.
• Tänavu septembris murdsid hundid Jõgevamaal Palamusel ühest karjast ligi sada lammast. Kõige hullemad tapatalgud korraldasid võsavillemid ööl vastu 14. septembrit, kui huntide pärast jättis elu 23 lammast.
Allikad: Tartu jahindusklubi, keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon