Tõnu Ints: Tartu eelarve karmid valikud

Tõnu Ints Foto: Sille Annuk

Varsti lõppeval valimiste aastal ootasid paljud tartlased muutusi, kuid neid ei tulnud. Reformierakond hoidis valimiskampaanias endiselt optimistlikku tooni ning tegelikust seisust vaikiti.

Valimiste järel on linna ees seisvad valikud ja probleemid veelgi karmimaks muutunud. Eelarve kitsikus on tõsine ning seetõttu ei ole ka opositsioon teinud eelarvesse märkimisväärseid ettepanekuid. Puuduvad lisatulude saamise võimalused ning peaaegu võimatu on leida ka uusi kärpekohti.

Selline on hetkeseis ning seda tuleb võtta mõneti paratamatusena.

Pärast laenupidu

Sellise paratamatu ja raske seisu juured peituvad siiski Reformierakonna varasemas eelarvepoliitikas, kus elati vaid ühepäevase edu nimel.

Lõppev kümnend oli kiire majanduskasvu aeg. Tekkis muretu tunne, et igal järgneval aastal seisab meil ees kümneprotsendine eelarvekasv ning sellest tulenevalt võime julgelt võtta uut laenu, planeerida uusi investeeringuid ning ehitada uusi sildu ja uhkeid maju.

Opositsiooni tollased manitsused linnavalitsust mõtlema ega rehkendama ei pannud, otsused Vabadussilla ja teiste kallite objektide ehitamiseks tulid kergekäeliselt. Linna laenukoormus aina kasvas. Oli aastaid, kus linnaeelarve puudujäägi katteks võeti laenu üle 100 miljoni krooni.

Nüüdseks on selle laenupeo tulemusena muutunud linnaeelarve võimalused väga napiks – laenukoormus on laes ning edukatel aastatel võetud laenude tagasimaksmise tähtaeg käes.

Järgmise aasta eelarvest paistab see selgelt välja.

Investeeringute tabel on ülimalt napp, piirdudes vaid nende objektidega, mille põhiosa rahastus tuleb Euroopa Liidult või riigilt, kusjuures suuresti on need sellest aastast järgmisse minevad objektid.

Arengukava peatub

Sisuliselt on tulnud kõrvale heita veel sellel sügisel korrigeeritud arengukava.

Arengukava järgi peaks linn tegema järgmisel aastal investeeringuid 686 miljoni krooni piires, eelarve järgi suudetakse neid teha aga vaid 291 miljoni krooni eest.

Linnavalitsus on olnud sunnitud tõsiselt kärpima linna igapäevaseid majandamis- ja valitsemiskulusid, sealhulgas linnavalitsuse töötajate palka. Linnapea on saanud töötajatelt nõusoleku vähendada palka vajadusel kuni 10 protsenti võrreldes selle aasta 1. jaanuariga.

Juba suvest on vähendatud tänavate ja teiste avalike alade koristamise kordi kuni poole võrra.

Koolimajade ja lasteaedade remondiks ei ole raha peaaegu üldse ette nähtud. Teede ja tänavate ülekatteks raha puudub.

Mis saab edasi? Kahjuks ei ole linnavalitsus lisanud eelarvele järgnevate aastate eelarve prognoosi.

Lootused uueks majandustõusuks on arglikud ning praeguste ennustuste järgi tuleb 2011. aasta linnaeelarve seisukohalt veelgi karmim. Järgmisel aastal tuleb laenu tagasi maksta 66,7 miljonit krooni, 2011. aastal aga kuni 200 miljonit krooni.

Seega vajavad kõik linna arengukavad ning tulevikuplaanid põhjalikku korrigeerimist. Edasist arvestades on kindlasti hoiatavaks märgiks tulumaksu laekumise vähenemine ning Tartu ettevõtete 20 miljoni kroonine maksuvõlg.