Pool sai valmis, pool jäi ehitamata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Graafika Artur Kuus

Poolesaja tuhandele elanikule mõeldud Annelinna planeerimiskava koostasid aastatel 1969–1973 Eesti Projekti arhitektid Mart Port ja Malle Meelak.


Anne mõisa (Vasula karjamõisa) nime saanud Annelinn on rajatud tõusva reljeefiga amfiteatri kujuliselt, mille kujuteldav kese jääb Anne luha piirkonda. Algselt oli sellesse kuni Ihasteni küündima pidanud linnajakku kavandatud neli mikrorajooni, millest valmis kaks. Teised kaks rajooni jäid ehitamata, sest nõukogude võim lõppes otsa.

Annelinna ehitatud mõlemad mikrorajoonid on pikisuunas jaotatud kaheks tsooniks: Anne tänavast madalamale jäävad 5-korruselised, kõrgemale alates 1984. aastast rajatud 9-korruselised elamud.

Peamiselt ehitati Annelinna Tartu maja nime all tuntud seeria 111-133 tüüpelamuid, millest esimene selline on aadressiga Kalda tee 22.
---------------------------------------------

Annelinn arvudes

• 536 hektarit, 913 krunti. Neist 765 (124 ha) on eramaa, 67 (167,5 ha) linnamaa, 7 (10,1 ha) riigimaa ning 74 (234,4 ha) krundi omandisse vormistamise toimingud ei ole veel lõpetatud.
• 788 krunti (207,8 ha) on maksustatud. Mullu laekus nende kruntide omanikelt 1 030 042 krooni maamaksu.
• 12 465 meetrit kokku on Annelinna 21 tänava pikkus. Kõige pikem on 1790-meetrine Jaama tänav, järgnevad 1445-meetrine Kalda tee ja 1210-meetrine Anne tänav. Kõige lühemad on Vahtra (80 m) ja Saare (110 m) tänav.
• 28 012 inimest elas läinud aastal Annelinnas. Kuni 6-aastaseid lapsi oli linnajaos 2290 (1157 poissi ja 1133 tüdrukut),
7–18-aastasi 3323 (1674 tugevamast ja 1649 õrnemast soost), 19–64-aastasi 17 142 (7417 meest ja 9725 naist) ning 65-aastaseid ja vanemaid 5257 (1607 meest ja 3650 naist).

• 28,45 protsenti tartlastest elas mullu Annelinnas, mis on Tartu rahvarikkaim linnaosa.
Annelinna asustustihedus on 5226 inimest ruutkilomeetril. Näiteks elanike hulga poolest teisel kohal olevas Karlovas, kus elab 9,15 protsenti tartlastest, on ruutkilomeetril 3919 inimest.
• 24,44 ruutmeetrit on eluaseme keskmine pind ühe leibkonna liikme kohta.
• 35 protsenti annelinlastest on elanud Tartus sünnist saati, 10 protsenti annelinlastest on elanud oma linnaosas sünnist saati. 53 protsenti annelinlastest tunneb end kindlalt oma linnaosa elanikuna.
• 2 sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskust (Annelinna ja Nõlvaku).
• Ligi 3600 puuetega inimest ja 1345 hooldatavat on linnajaos praegu.
• 208 perekonda (Nõlvaku piirkonnakeskuses 95 ja Annelinna piirkonnakeskuses 113) taotles eelmisel kuul toimetulekutoetust.

• 12 perearsti ja 7 pereõde. 6 apteeki. 7 eri kohas töötavad hambaarstid.
• 9 liinil sõidavad GoBusi ja 2 liinil Automeni ekspressbussid.
• 14 esmaseid toidukaupu pakkuvat poodi.
• 14 000 ruutmeetrit rendipinda on 18 000-ruutmeetrise üldpinnaga kaubandus- ja vabaajakeskuses Eeden, mis on üks Tartu neljast suurimast kaubanduskeskusest.
• 9 avalikku pakendikonteinerit, 5 avalikku klaasikonteinerit, 9 taarapunkti, 8 patareide kogumiskasti, 4 vanaõli ja akude kogumise kohta. Avalikke vanapaberikonteinereid pole.
• 2 silda: 1980. aastal valminud Sõpruse sild ja 2003. aastal valminud jalakäijate Turusild.
• 42 825 raamatut ja 6718 lugejat oli Annelinna raamatukogus eelmisel aastal.
• 1 tähtis riigiasutus: maksu- ja tolliameti Lõuna regionaalosakond.
• 1 suur ettevõte: õmblusfirmas Sangar töötab ligi 250 inimest.
• 1 hotell ja 1 hostel: hotelli Starest 29 toas on 51 kohta, hosteli Starest 7 toas on 15 kohta.
• Monumente ja mälestusmärke pole.


• 4 avalikku mänguväljakut, korvpalliväljak ja võrkpalliväljakud kanali ääres. Anne kanali ümber on 1,5 km pikk looduslik rada jooksmiseks ja kõndimiseks, samas on talvel suusarada.
• 4 keskust noortele ja vanadele: Anne noortekeskus, MTÜ Öökull ning Tartu Laste Tugikeskus lastele ja noortele, Kalda päevakeskus hoolitseb eakate huvitegevuse ja koduhoolduse eest.
• 5400 ruutmeetrit üldpinda on 2006. aastal valminud A. Le Coqi spordimajas, mille peasaalis saab võistlusi jälgida paar tuhat inimest.
• 25 m pikk ja 10 m lai ning 120–160 cm on sügav Annelinna ainus laiemale kasutajaskonnale mõeldud bassein Arcticu spordiklubis. Seal käimiseks tuleb olla klubi liige.
• 9 lasteaeda, mille 100 rühmas on tänavu 2074 last. Neist 346 kõige väiksemat mudilast (kuni 3-aastased) käivad 20 sõimerühmas. 571 last käib vene õppekeelega rühmades.
• 5 põhi- ja keskharidust andvat kooli, millest 2 (Annelinna gümnaasium ja Tartu vene lütseum) on vene õppekeelega. Sel õppeaastal õpib neis viies koolis 4548 õpilast. 1478 õpilast käib kahes vene õppekeelega koolis. Linnaosa suurim kool on 1444 õpilasega Kivilinna gümnaasium.
• 249 last ja noort õpib tänavu linnaosas asuvas Tartu II muusikakoolis.
• 77 protsenti annelinlastest jääb koolide ja lasteaedade 300-meetrisesse puhvertsooni. 60 protsenti elanikest oli rahul lasteaedade kaugusega elukohast.
 ---------------------------------------------------

Oma veekogu

Annelinnas asub Emajõe järel tähtsuselt ja suuruselt teine ülikoolilinna veekogu, Anne kanal.

Selle pindala on ligi 15,5 hektarit, pikkus ligi 1,2 kilomeetrit ja laius 130–140 meetrit. Kanali sügavust ametlikult mõõdetud pole. Tartu linnavalitsuse andmetel on kanal 4–4,5 meetrit sügav. Sukelduja Artur Kuus on seal käinud ka kuue meetri sügavusel.
Kanal kaevati 1960. aastate teisel poolel ning see oli esialgu mõeldud Emajõe haruna ja sõudevõistluste kohana.

«Kanal on Annelinna suur voorus,» ütleb kirjandusteadlane ja Annelinna elanik Ants Järv. «Kahjuks jäi selle arendamine seisma. Kanal oleks pidanud pool kilomeetrit pikem olema.»
Suvel on kanal annelinlasele ideaalne suvituskoht. «Imelikul kombel püsib seal ka vesi puhas,» märgib Järv.

Ainus saun tunneb konkurentsi

Tartu ainus üldsaun, 1987. aasta detsembris valminud Anne saun töötab neli päeva nädalas (N–P). Üldsauna naistepoolele mahub korraga 80 pesijat ja meestepoolele teist sama palju. Pilet maksab 29–54 krooni.
«Pensionäride hulgas pole Anne saun enam vist väga menukas,» märgib annelinlane Maret Kuura, kes pole selles, kodust kiviga visata saunas ise kordagi käinud. Naerdes räägib ta, et kuulis sellest Aura veekeskuse saunalaval, kus kaks vanemat prouat rääkisid, et Auras on odavam ja parem käia, sest seal saab piletiraha eest ka ujuda.
Läinud aastal tehti Anne saunas ligi 1,5 miljonit krooni maksma läinud remont. Mullu käis saunas 45 300 inimest, linn teenis sauna pidades 199 krooni puhaskasumit. 

Tagasi üles