:format(webp)/nginx/o/2021/01/26/13597232t1h9a37.jpg)
/nginx/o/2013/09/12/2360253t1h67c6.jpg)
Toomemäe tulevik hakkab selginema, sest tõenäoliselt kehtestab Tartu linnavolikogu täna Toomemäe üldplaneeringu. See on Tartu linna sümbolpaiga esimene terviklik planeering. Graafik: Toomemäe üldplaneering
Ajalooline Toomemägi jõuab oma esimese üldplaneeringuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selle planeeringu üldine mõte on mitte ainult maa-ala arendada, vaid säilitada ka väljakujunenud miljööd,» märkis Tartu linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.
Tema sõnul on tavaliselt planeeringu eesmärk teha midagi uut, Toomemäe kui Tartu ajaloolise sümboli puhul on aga oluline just säilitamine.
Kompromiss
«See on esimene kogu Toomemäge hõlmav planeering üldse, vähemalt viimase viiekümne aasta jooksul kindlasti,» märkis Ranniku.
«Eestist tõesti samalaadset näidet käepärast polnud,» nentis Toomemäe planeeringu koostamist juhtinud arhitekt Tiit Kaljundi. «Töö käigus sai vaadatud välismaiseid näidiseid, eeskätt Helsingi Suomenlinna saare üldplaneeringut.»
Indrek Ranniku hinnangul on Toomemäe üldplaneeringu valmimisega saavutatud erinevate osapoolte vahel ühiskondlik kokkulepe ala arendamiseks.
Tema sõnul jõudsid linn, riik ja erinevad huvirühmad kompromissini ka Toomemäe nõlvade haljastuse rekonstrueerimise küsimuses.
«See on tekitanud palju vaidlusi, on olnud lageraie taotlusi ja nõudmisi, et puudutada ei tohi mitte ühtegi puud,» lausus Ranniku.
Planeeringu kohaselt võetakse puid maha vaid üksikutes paikades, kus see on vaate avamiseks hädavajalik. Üks selliseid kohti on Püssirohukeldri pealne ala, mille puhul üldplaneering näeb ette 18. sajandi bastioni rekonstrueerimist ja nõlvade eksponeerimist.
Arhitekt Tiit Kaljundi sõnul on Toomemäe puud endiselt probleemne teema.
«Muret tekitavad Toomemäe valgustatus, tihedaks kasvanud puud ja puude liituvus,» lausus Kaljundi. «Pargiga tuleb midagi otsustavat ette võtta - kindlasti mitte lageraiet, aga tublit revideerimist vajab see küll.»
Arhitekti arvates on Toomemäge puudutavate küsimuste ring väga lai ja näiteks puude kokkukasvamise ja hakkide kontsentratsiooni poolest on olukord lausa kriitiline.
«Vanu ja ohtlikke puid tuleb kärpida,» nõustus abilinnapea Anto Ili, kes peab linnavolikogu tänasel istungil üldplaneeringu kohta ettekande.
Teed ja teatrid
Indrek Ranniku tõi Toomemäe üldplaneeringut kirjeldades esile jalgteede ja trepistiku küsimuse. «Teedevõrgu parandamine võtab umbes kümme aastat,» lisas Ranniku. «Praegu on ligipääse Toomele suhteliselt vähe.»
Planeeringus on fikseeritud ka kaks võimalikku suveetenduste asukohta - üks vana anatoomikumi ees, teine toomkiriku ja Musumäe lähedal praeguse laste mänguväljaku juures.
Üldplaneering jagab Toomemäe kolmekümneks piirkonnaks, millest igaühele on seatud omad tingimused ehk koostatud nn piirkonna pass.
«Olulisemates kohtades peab projekteerimisele eelnema ideekonkurss, et leida võimalikult head ja huvitavad lahendused,» ütles Indrek Ranniku.
«Aladel, kus on lubatud ehitustegevus, tuleb taotlejal algatada detailplaneering,» selgitas Anto Ili. «Näiteks nahakliiniku hoone soovitakse muuta elamuks, ilmselt tuntakse huvi korterelamu ehitamise vastu.»
Toomemäe planeerimisel tuli mitu ettepanekut ka Ülikooli ja Lossi tänava nurgal ja ääres oleva ala hoonestamiseks, kuid Anto Ili sõnul ei leidnud need pika vaidluse järel siiski heakskiitu.
Probleemid laual
Arhitekt Tiit Kaljundile oli Toomemäe üldplaneeringu tegemine erialaselt ainulaadne ja õpetlik ning samas väga loominguline kogemus. Tema hinnangul muutis planeerimistegevuse eriti huvitavaks ja vastutusrikkaks see, et alatihti esitasid huvigrupid kriitilisi arvamusi ning oli palju vahepealseid ülevaatamisi.
«Toomemäe küsimust ei saa üldplaneeringu kampaania korras vastuvõtmisega lahendatuks lugeda,» kinnitas arhitekt Kaljundi. «Planeeringuga on piltlikult öeldes probleemid laua peale tõstetud, nüüd tuleb nendega tõsiselt edasi tegelda, et parandada Toomemäe piirkonna kvaliteeti.»
Volikogu võimaliku otsuse kohta ütles abilinnapea Anto Ili eile, et volikogu arengu- ja planeerimiskomisjon soovitas volikogul üldplaneeringu kehtestada.
Arvamus
Jüri Kõre
Linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees
Minu isiklik seisukoht on, et igas planeeringus sisaldub erinevad momente, mida ei pruugi isikud või rühmad aktsepteerida.
Üldplaneeringus on Toomemäe minevik ja tänapäev minu arvates hästi tasakaalu viidud. Loodud on võimalused ümberkorraldusteks ning tulevikku vaadates mõned kohad hoonestamisele vabaks jäetud.
Teisest küljest: pargilise mitmekesisusega pole planeeringus minu arvates kõik päris korras.
Mart Siilivask
Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor
Meie oleme Toomemäe üldplaneeringuga sellisel kujul rahul. Oleme selle kallal koos linnavalitsusega ka omajagu tööd teinud ja asja läbi vaielnud. Enam meil pretensioone ei ole.
Muidugi on see üldplaneering kompromisslahendus, aga oleks väga hea, kui volikogu selle kehtestaks.
Planeering peaks vaidlused tükiks ajaks maha võtma, ma vähemalt loodan.