Peedule võib tulla laste miljöö- ja ravikeskus

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühhiaater Anne Daniel-Karlsen seisab koos muusiku Ants Johansoniga endise kirjanike puhkekodu ees ja kirjeldab tulevast laste ravikeskust, millele Peedu erakordne õhustik lisaväärtuse annaks.
Psühhiaater Anne Daniel-Karlsen seisab koos muusiku Ants Johansoniga endise kirjanike puhkekodu ees ja kirjeldab tulevast laste ravikeskust, millele Peedu erakordne õhustik lisaväärtuse annaks. Foto: Sille Annuk

Peedul asuv kirjanike endine suvekodu võib saada laste miljöö- ja ravikeskuseks, kui psühhiaater Anne Daniel-Karlseni ja ta mõttekaaslaste ideele toetajaid leidub.


Anne Daniel-Karlsen on diplomeeritud lastearst ning Tartu Maarja kooli asutamise eestvedaja, kes hiljem, kümme aastat Norras elades on koolitanud end lastepsühhiaatriks.
Ta arvab, et Eesti jääb lastele psühhiaatrilise abi andmisel Euroopa arenenud maadest veel palju maha.

Tema sõnul on lapse hingemurede ja paanikahoogude märkamine ning talle õigel ajal psüühilise toe pakkumine äärmiselt oluline. See võib ära hoida paljud rasked olukorrad tulevikus, leevendada haiguslike ilmingute teket ning parandada nii noorte kui nende vanemate elukvaliteeti.

Norra eeskuju


Kaks Peedul Vapramäe tänaval praegu tühjalt seisvat villat ehk loomeinimeste endine suvekodu võiks Anne Daniel-Karlseni meelest olla ideaalne paik psüühikahäiretega lastele ravikeskuse loomiseks.

Norras on Anne Daniel-Karlseni sõnul igas maakonnas sellised keskused, kus lapsed elavad ööpäev läbi spetsialisti tundliku juhendamise all ja õpivad individuaalprogrammi järgi ning kus nad taas järje peale aidatakse.

Anne Daniel-Karlseni idee toetamise on oma südameasjaks võtnud muusik Ants Johanson, kes oskab tuua näiteid nii ühe kui teise tuttava raskest ja valulisest lapsepõlvest ning tagantjärele tarkusest: kui palju kergem oleks see kasvamine olnud, kui keegi oleks natuke rohkem mõistnud ja aidanud.

Anne Daniel-Karlsen selgitab, et jutt ei ole intellektipuudega lastest, vaid neist, kes vajavad kasvades psühhiaatrilist tuge.

Ta on tutvustanud oma ideed Peedu seltsi koosolekul, kus temalt on küsitud, kas need lapsed võiksid kujutada ohtu Peedu inimeste kodudele. «Need lapsed saavad olla ohtlikud vaid iseendale,» on Daniel-Karlsen vastanud.

Elva linna tugi


Peedu elanik Annereet Paats usub, et seltsi koosolekul said suuremad hirmud maha võetud. Tema meelest on oluline majade päästmine ja krundi kordategemine.

Elva linnapea Reno Laidre ütleb, et Elva linn on nõus partneriks astuma, kuid olulist rahalist panust ta ettevõtmisesse panna ei suuda. «See keskus peab olema kindlasti riigi rahastatud,» arvab ta.

Anne Daniel-Karlsen on koos Ants Johansoniga juba käinud haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase jutul. Minister oli kuulanud neid väga tähelepanelikult, kuid ei kiirustanud lubaduste jagamisega.

11. jaanuaril saab sotsiaalministeeriumis kokku töörühm, kus mitme valdkonna inimesed eri ministeeriumidest arutavad niisuguste ravikeskuste Eestisse rajamise vajalikkust. Peedu oleks esimene ja läheks esialgsete arvutuste järgi maksma 14 miljonit krooni.

Kirjanike kodu kuulub Tartu Ülikoolile

1920. aastail ehitas Tartu Majaomanike Panga direktor Oskar Allik Peedule villa tüüpi maja koos teenijatemaja ja veel ühe kõrvalhoonega.

Pärast majaomaniku Siberisse küüditamist said hoonetest aastakümneteks puhkekodu majad, kus on suvitanud ja elanud paljud kirjanikud – Astrid Reinla, Kalju Kangur, Kersti Merilaas, August Sang, Hando Runnel, Juhan Peegel ning teised.

Muusik Ants Johanson peab Peedu kirjanike kodu koguni oma sünnipaigaks, sest seal suvitas ta vanaisa Paul Rummo, ning just sealt viidi ta ema Mall Johanson ühel 1962. aasta suvepäeval Elvasse sünnitama.

2005. aastal läks see kinnistu Lundis elanud majaomaniku poja Friedrich Fred Raimond Alliku pärandina Tartu Ülikoolile, kes müüb seda praegu 2 miljoni krooniga. «Me peame investeerima eelkõige põhitegevusse ehk õpetamisse ja teadusesse ning loobuma kõigest kõrvalisest,»  põhjendab müüki ülikooli kantsler Andres Liinat.

Psühhiaater Anne Daniel-Karlsen on samuti peedukas ja elab naabruses, oma vanavanaonu ja metsandusprofessori Oskar Danieli ehitatud majas. (TPM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles