Margus Hanson: Tartu pole oaas kesk kõrbe

Riigikogu liige (Reformierakond), Tartu Regiooni Energiaagentuuri juhatuse esimees Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Samamoodi kui ülejäänud Eesti, peab Tartugi oma kulusid peaaegu igas eluvaldkonnas kokku tõmbama, sest linn elab just niisama jõukalt või vaeselt kui tema elanikud ja riik tervikuna.

Kokkuhoiukohti otsides oleme lähtunud põhimõttest, et kärped ei tohi valusalt puudutada eluliselt olulisi ja lastega seotud valdkondi. Hoiduda oleme suutnud ka maksude tõstmisest ja uute kehtestamisest.

Kohe pärast sadu

Kõik omavalitsused elavad praegu säästurežiimil. Seda ei näi märkavat Tartu Postimehe juhtkirja kirjutajad, kes maalivad sünge pildi vaat et eluohtlikust olukorrast, mis võib kujuneda talvises linnas. Tõenäoliselt on nad lähtunud eelmise aasta novembri erakordsest lumetormist, mil 31 tunni jooksul langes maha üle 40 sentimeetri lund.

Sellised ilmaolud on erandlikud. Viimastel talvedel on vaid päeval-paaril sadanud ööpäeva jooksul maha tunduvalt rohkem kui 10 sentimeetrit lund. Suuremaid lumesadusid või tuiske on 10–15 päeval aastas. Seega võime ülejäänud 350 päeval nautida mugavamaid liiklemistingimusi.

Mida tänavate talihoolduse tänavused kärped endaga kaasa toovad? Nii nagu alati, hakatakse selgi talvel lund koristama kohe pärast sadu, mitte nelja ega kaheksa tunni pärast. Nihkunud on vaid koristuse lõpuaeg. Teehooldajale on antud pikem aeg töö lõpetamiseks, et ta suudaks seda teha ilma lisatehnikat ja -tööjõudu kaasamata. Lisajõud tõstaksid teenuse hinda.

Midagi ei muutu põhimagistraalidel ja tõusudel – need peavad lumest puhtaks saama ühe tunni jooksul. Nii nagu alati, tehakse kõigil bussiliinidega tänavatel ja peatänavatel, alustades järsematest tõusudest ja sildadest, lume- ning libedustõrjeks ennetustöid, mis tähendab, et enne saju saabumist tee soolatatakse, et pealesadav lumi hakkaks kohe sulama.

Talviseid ilmaprognoose ja teeilmajaamade võrgu operatiivinfot jälgivad kogu aeg väga tähelepanelikult nii töövõtjad kui ka meie puhastusteenistus.

Eriti ekstreemsete ilmaolude korral tellitavate lisatööde tarbeks tuleb raha linna reservfondist ning appi võetakse teisi firmasid, kellel on teehooldustehnikat. Nii on Tartus ka varem toimitud.

Kui lund peaks sadama oodatust rohkem, kuhjatakse see vähemkäidavatesse kohtadesse ja parklatesse.

Elame põhjamaal

Lumevallid tuleb ära vedada kitsastelt kesklinna tänavatelt, kui need liiklust takistavad. Arvestades linna parklate täitumuse vähenemist proportsioonis majandussurutisega, ei tekita mõne parklakoha vähenemine linnas probleemi.

Loomulikult tuleb autot juhtides talviste oludega arvestada – teed võivad olla libedad, ka lumevallid segavad. Paraku on see nii kõigis põhjamaades. Olen ise Soome linnades kinnisõidetud lumega tänavaid pidi sõitnud – seal ei lükata talvel asfaltkatet puhtaks, et naelkummid teekatet ei rikuks.

Talveoludes on ju kõige olulisem, et autojuhid valiksid sobiva kiiruse ja kasutaksid õigeid sõiduvõtteid.

Mis puutub ettepanekusse lõpetada Küüni tänava remont ja kulutada raha hoopis lumekoristusele, siis poleks see kindlasti mõistlik.

Esiteks saab loodus lumega ise hakkama ja teiseks, suurem osa Küüni tänava rekonstrueerimiseks kuluvast rahast tuleb Euroopa fondidest, vaid 15 protsenti on linna omaosalus. Kui loobume omaosalusest, siis loobume kogu rahast.

Praegu Tartus käsil olevad või alustatavad suuremad ehitused – Ahhaa, Tamme staadioni tribüünihoone, jalgrattateed, Emajõe kaldakindlustused – tehakse eurorahaga. Peale otsese kasu võime siin rääkida ka kaudsest, sest kindlasti on linnas praegu tähtis iga töökoht, mida iga uue objekti rajamine endaga kaasa toob. Mida suurem tööhõive, seda suuremad on linna tulud.

Loodan küll väga, et kauaigatsetud valge lumevaip valmistaks inimestele rohkem rõõmu kui tuska. Linn püüab omalt poolt anda parima.

Samal teemal: «Masu jätab linnatänavad libedamaks ja lumisemaks», TPM, 2.12.; juhtkiri «Raha tuleb leida», TPM, 7.12.