Prokurör: mõrvar oli tegude üle uhke

Märtsi alguses Tartus Annelinnas inimese tapnud Vladimir Herne oli kõigest kuus kuud varem vanglast vabanenud. Uued võikad teod ei jätnud teist võimalust: ohtlik mees tuli eluks ajaks trellide taha saata.

Kohtusaali astus Võrus sündinud Herne aheldatuna nii käsist kui jalust. Oktoobrikuus oli mees toime pannud veel ühe kuriteo, tungides kallale vangivalvurile. See sundis vanglat kasutama tavalisest rangemaid turvameetmeid.

Ohtrate armidega kaetud näos ei liikunud miski ei siis, kui kohtusaali astusid inimesed, keda Herne oli noaga löönud, ega siis, kui kohtunik eluaegse vangistuse otsuse välja kuulutas. Ta seisis ükskõikselt, vaadates tühjusesse.

Kolm armi tema näol ja kaelal olid värsked, õmblusjäljed näha. Need tekitas mõrtsukas endale ise, lõigates habemenoaga.

Ei mingit kahetsust

Kriminaaluurimist juhtinud ringkonnaprokurör Aro Siinmaa tõdes, et Herne ei püüdnud ülekuulamistel kordagi veretööd õigustada ega väjendanud ka kahetsust. «Ta oli pigem isegi uhke,» ütles Siinmaa.

Uurimisel süvenes prokuröris arusaam, et ühiskonda tagasi sellise meelelaadiga inimest enam lasta ei saa. «Ta kasutas igat võimalust, et sekkuda teda mitte puudutavatesse konfliktidesse ja kohe noaga,» rääkis Siinmaa.

Selgus ka, et pidemest väljakäiva teraga noa kaasaskandmine käis tema elustiili juurde. Pool aastat enne Tartus toime pandud kuritegusid vabanes ta vanglast karistust kandmast ning soetas kohe esimesel päeval vabaduses täpselt samasuguse noa, nagu kohus oli talt konfiskeerinud.

Uurimisel selgus, et sama noaga pussitas ta juba mullu 31. detsembril Tallinnas selja tagant ühte kannatanut.

Tänavu 3. märtsi hilisõhtul saabus Herne hilisema mõrva kaasosalise Priit Pesuri juurde Tartus Descartes’i lütseumi lähistel, kus viimasel oli tekkinud tüli kolme suitsu küsima tulnud noormehega. Herne kutsus sinna Pesuriga kaasas olnud naine.

Ehkki tüli oli juba lõppenud, lõi Herne 20-aastasele noormehele kahel korral noa rindu. Surmast päästis noormehe hiljem kiirabibrigaadi oskuslik tegutsemine.

Noorukid põgenesid, kuid Herne koos Pesuriga jälitas neid edasi. Tagaajamine lõppes Kalda tee 6 maja ees, kus noormehed hüüdsid appi samas majas elavat tuttavat.

Tuttav ning tema sõber sekkusid intsidenti, püüdes pussitajat kinni pidada. Selle käigus said torkehaavu ka nemad. Kõige rängemalt sai vigastada 35-aastane pereisa Erich, kes suri sündmuskohal.

Prokuratuur esitas mõrvasüüdistuse ka Pesurile, kes hoidis kannatanut kinni samal ajal, kui Herne jagas surmavaid noahoope.

Staažikad kurjategijad

Maakohtu kohtunik Heli Sillaots tunnistas Vladimir Herne süüdi mõrvas, tapmiskatses, elu ohustanud tervisekahjustuse tekitamises, avaliku korra raskes rikkumises ja vägivalla toimepanemise katses vangivalvuri vastu ning karistas teda eluaegse vangistusega.

Koos 27-aastase Hernega kohtu all olnud 29-aastane Priit Pesuri tunnistas kohus süüdi mõrvas ning karistas teda kaheksa-aastase vangistusega. Koos talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osaga tuleb Pesuril vangis olla üheksa aastat, neli kuud ja 21 päeva.

Menetluskuludena peab Herne tasuma 58 929 krooni ja Pesur 50 221 krooni. Süüdimõistetuilt mõisteti välja ka hukkunud mehe matusekulud: kummalgi tuleb tasuda 19 356 krooni.

Vladimir Herne on varem kriminaalkorras karistatud kuuel ja Priit Pesur kolmel korral.

Herne vabanes vanglast mullu 4. septembril, kus ta kandis ligi nelja ja poole aasta pikkust karistust. 2003. aasta detsembris viskas ta kinnipeetavana vangivalvurile näkku keevat vett, põhjustades viimasele tervisekahjustusi.

Karistust kandis ta samal ajal ühe varasema kuriteo eest ning valvuri ründamine pikendas karistusaega kaheksa kuu võrra.

Priit Pesurit karistas Harju maakohus viimati 12. aprillil 2001 tapmise ja röövimise eest üheksa aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Mullu 15. juulil vabanes ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.